Teravil mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Teraviljad – nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad – kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid – sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid – suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid – juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad – tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus Veised - piimakari, lihakari, tööloomad

Maailma põllumajandus

0

Teravilja eelpuhastus - kuivatuspunkti konstruktiivtehnoloogiaskeem: 1 – vastuvõtukolu; 2 – koppelevaator 2НПЗ-20; 3 – eelpuhasti K-527 A ; 4 – koppelevaator 1-2х20 ;5 – kettkraapkonveier УТФ-200/35; 6 – ventileeritav punker БВ-40; 7 – kettkraapkonveier TCЦ-25; 8 – koppelevaator 1-2 x 10/20; 9 – šahtkuivati M – 819; 10 – koppelevaator 1-2 x

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

1

Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil.

Eesti rahvusköök

0

Teraviljakasvatuses on valdavaks muutunud õlgede pressimine erineva suurusega pallideks, mille tihedus ulatub sõltuvalt pressimistehnoloogiast ja pallide mõõtmetest 110 – 165 kg/m 3. Põhupallide koristamiseks põllult kasutatakse põllumajanduses laialt kasutatavaid tõstukeid, traktori järelkärusid ja muid sobivaid seadmeid.

Energia ja keskkond konspekt

0

Teraviljad – allergoloogilist tähtsust ei oma, õietolmuosakeste pind õline, kleepuvad üksteisega kokku Puju suhtes allergiline – putuktolmlejad (võilill) Bensoe viigipuu Lõikelilled Kroonülased ehk anemoonid – kontakt – nahapõletik ning aaloe Kuhikpriimula

MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLERGILISED

0

Teravilja hind - endogeenne muutuja, põllumajandustoetus- eksogeenne, sest tootja ei otsusta selle üle. 1. Varumuutuja – kogus, mis on olemas teatud ajahetkel (näiteks kassaseis 03.09.2006) 2. Voomuutuja - koguse muutus teatud perioodil (nt SKP suurus 2006. a)

Mikro- ja makroökonoomika olemus.

0

Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis.

Toitumise alused.

0

Teraviljad on tatar, nisu, oder, kaer, rukis, hirss jne. Teravilja laialdane levik ja suur tähtsus on tingitud eelkõige sellest, et ta on inimese tähtsamaid toiduaineid, väärtuslik loomasööt ja tööstuslik tooraine.

Õpimapp - eritoit

0

Teraviljad - nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit.

Kontrolltöö: Eesti toidud, ehitised ja kultuur

0

Teravil - jasaak oli jäänud 1958. aasta 1960-ndate lõpul intensiivistunud tasemele või (mõnede andmete väikekolhooside ja -sovhooside kohaselt) isegi langenud, mis ühendamine.

STAGNATSIOON JA VENESTUSKAMPAANIA

0

Teraviljad – võib ülitundlikkuse tekitamise võime poolest järjestada nii (kõige kangematest kõige nõrgemateni): nisu, manna, kaer, rukis oder, kaer, tatar, riis, mais, hirss.

TOIDUALLERGIA

0

Teravilja eelpuhastus - kuivatuspunkti konstruktiivtehnoloogiaskeem: ........22 Joonis D.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti vooluliini struktuurskeem:................23

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

0

Teraviljatoodete grupist on soovitav süüa 8-13 portsjonid, kusjuures rukkileiba peaks olema pool – 4 portsjonid, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid.

Tervislik toitumine

0

Teraviljade seemned on külvireas jaotud hajusalt (2…3 cm laiuselt). Seemnete külvisügavuse ühtlikkus madalatel töökiirustel (kuni 6 km/h) stabiilne.

Maaviljeluse konspekt eksamiks

0

Teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel.

Põllumajandus, kalandus, metsamajandus

0

Teraviljaks bourbon - viskis on vähemalt 51 protsenti maisi ja 49 protsenti teisi teravilju. Rye viski sisaldab vähemalt 51 protsenti rukist või nisu.

Viski

0

Teravilja kogusaak on leitud valemiga m=s⋅S , (1.1) kus m – teravilja kogusaak t; s – teravilja keskmine saak t/ha; S – teravilja kasvupind ha.

Lõputööde vormistamine

0

Teraviljarühmad on moodustatud selle järgi, et nad erinevad üksteisest morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest.

Teravilja praktikumide konspekt 2011

0

Teravili 25 - 30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha

Mullakaardi analüüs

0

Teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju.

Austraalia

0

Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud

Taimekasvatuse üldkursus.

0

Teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib.

Kama

0

Teraviljatoidud - kõige tavalisem toit nädala söögikordades oli kas õhtul või hommikul tanguleem.

Eesti rahvusköök

0

Teraviljasektori mudelis on vaatluse all neli peamist teraviljakultuuri – oder, nisu, kaer ja rukis.

Ökonomeetria kordamisküsimused

0

Teraviljakülvik tv1 on kitsama külvilaiusega ja teraviljakülvik TV2 on laiema külvilaiusega.

Majanduse kodutöö ül 1-4

0

Teravilja talu – väga suur pindala, väikesed tootmis kulud, kulub vähe tööjõudu.

Esmasektor

0

Teraviljad on olnud ja jäävad Eesti tingimustes valdavateks põllukultuurideks.

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

0

Teraviljajahu kõrval on hakatud kasutama ka muljutud ja seejärel konserveeritud teravilja.

Veisekasvatuse vastused

0

Teravili 25 - 30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

0

Teravilja kaaliumitarve on väike ning ta on suuteline hästi kasutama kaaliumväetiste

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

0

Teraviljad on peamised põllukultuurid, mis hõlmab umbes 80% põllumaast.

Ungari põllumajandus

0

Teraviljasaadused on jahu, tangained, linnased, tärklis, inuliin ja nisugluteen.

Toiduained

0

Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu.

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

0

Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale.

Tervislikud eluviisid

0

Teraviljane bukett on meenutus käärimisprotsessist, keedetud teraviljast.

Teraviljaviski

0

Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi (oder, kaer, mais).

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

0

Teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima.

Sport ja tervislikud eluviisid

-1

Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris.

Niiske õhk

0

Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel.

Taimekasvatuse üldkursus.

0

Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu.

Põllumajandus, kalandus, metsamajandus

0

Teraviljadega võrreldes on hariliku odra juurestik mõnevõrra väiksem.

Rahvuslik toidukultuur

0

Teraviljaseemnest – väetis satub sobivasse kaugusesse seemnest.

Mullateaduse loengud

0

Teravilja eelpuhastus - kuivatuspunkti seadmete töögraafikute tabel

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

0

Teraviljad on üheaastased, aga neil on talvituvaid vorme.

Referaat Põld

0

Teraviljade õied on imepisikesed, kahvatud, lõhnata, nektarita.

Õhk

0

Teraviljaaasta lõuna - Ameerikas, turule tuli odav Argentiina nisu.

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

0

Teraviljatooteid on soovitav tarbida 3-5 portsjonit iga päev.

Tervislik toitumine

0

Teraviljad on künnisügavuse suhtes vähemnõudlikud.

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

0

Teraviljaeksport – teravilja sai Eestimaalt välja vedada.

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

0

Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast.

Prantsusmaa

0

Teraviljad - nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt

Esmasektor

0

Teravilja eelpuhastus - kuivatuspunkti seadmete töögraafik.

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

0

Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi.

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

0

Teraviljadel on narmasjuurestik, peajuur puudub.

Talinisu kasvatamine söödaks

0

Teraviljad on ka hirss, kaer, oder ja rukis.

Asjaajamise alused

0

Teraviljakompleksi rentaablus on arvutatud järgmise valemiga

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

0

Teraviljasaadusteks on tangained, jahu ja tärklis.

Toidukauba õpimapp

0

Teraviljatoodetes on väävlit suhteliselt vähe.

BIOLOOGIA: elemendid

0

Teraviljasaadused on aga hea magneesiumiallikas.

Referaat Tervislik toitumine

0

Teraviljad – teravilja valgu suhtes.

Eritoitumine

0

Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris.

Taimekasvatuseksam

0

Teraviljad on enamasti üheaastased.

Teraviljad referaat

0

Teraviljatooted - on hea tervise aluseks.

Tervislikud eluviisid

0

Teraviljad on üldiselt happelised.

Tervisekäitumise muutmise projekt

-1

Teravilja saagikus - maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu.

Taimekasvatuseksam

-1

Teraviljakahjurid – rootsikärbes, viljasääsk , munevad kõrrelistele umbrohtudele.

Agronoomia

-1

Teravilja ripslane – vastsed ja valmikud imevad taimemahla pähikutest.

Taimekahjustajad , putukad!

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti