Primmarstriimer kanalis kulgeva voolu toimel on tõusnud seal gaasi temperatuur,mis omakorda põhjustab E/n suhte kasvamist.Viimasest tulenevalt suureneb efektiivne ionisatsioonikoefetsient .Sädelahendus leiab aset peale seda,kui sekundaarstriimer sildab elektroodvahemik.Neutraalse gaasi temperatuur primaarstriimeris on ligilähedane toatemperatuurile. Sekundaarstriimeris on mõõdetud võrdlemisi kõrget neutraalse gaasi temperatuuri teravikelektroodi läheduses. Allikad 1) http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2004/b16714817/Roots.pdf 2) http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak2/ak2_as2.pdf 3) http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_1_Kommutatsiooni protsess.pdf 4) www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elmag/7_Elvoolmujal.doc 5) www.hot.ee/setroth/puks/11/Elekter1.doc 6) www.wikipedia.ee 7) www.google.ee
Joonis 2.8 Lahendus tugevalt mitteühtlases väljas (teravikuline anood) Ligikaudsed parameetrid: Laviini läbimõõt 0,1 mm, laviini pikkus 1 mm, arenemise kiirus 1,5*107 cm/s. Striimeri läbimõõt 0,5 mm, striimeri vool 10 20 A, Striimeri arenemise kirus 108 109 cm/s Striimeri arenguks vähim vajalik väljatugevus 10 kV/cm 17. Barjäärid tugevalt mitteühtlases väljas Tugevalt mitteühtlase välja ühtlustamine: · Ekraanid metallist Joonis 2.10 Teravikelektroodi ekraneerimine metallekraaniga · Barjäärid dielektrilisest materjalist Joonis 2.11 Väljatugevuse ühtlustamine barjääriga Joonis 2.12 Lahenduspinged erinevatel poolperioodidel (perioodid vastavad teraviku laengule) 18. Sädelahendus impulsspingel, statistiline hilinemisaeg Laviini moodustumine, arenemine striimeriks ja striimeri arenemine võtab aega. Lahenduse hilinemisaeg on ajavahemik lahenduspinge rakendumisest kuni lahenduse alguseni.
annaabi.ee 
