Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik. Soolakõrb Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale. Soolade rohkus pinnases takistab taimedel pinnasest vett vastu võtta. Soolalembelistel taimedel on lihakad lehed, kasvavad väga aeglaselt. Kivikõrb Maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservalise kivikestega, mis on pärit mäestike kukumisprotsessist. Kivine pinnas sisaldab palju kipsi, taimesti kipsilembeline. Taimedest levinumad poolpõõsad, ogamalts, efedra ja läätspuu. Liivakõrb Kõige levinum kõrbetüüp. Sademetevesi liigub sügavamale, mis moodustab põhjavee varud. Selle saavad kätte ainult pikemate juurtga taimed. Esine palju tänu tuulele liikuvaid liivaluiteid, mis võivad olla
Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel.
(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud. Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Leostunud pruunmullad(põllumuld): Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Koostiselt ja ehituselt eesti kõige paremad põllumullad. Seal kus säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele
ning kasutusviisi poolest.Eestile on iseloomulikud(2) Paepealsed mullad(randsiinad)levivad põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed kõrge huumuse- ja toiteainesisaldusega,kuid väga kivised ja põuatunflikud.Sp. tahetakse neid säilitada loodusliku taimkatte all ja põldudeks mitte harida. Rähkmullad Põ & Lõ-E peaaladel mida katab maksem mofddnihorisont. Iseloomulik on kõrge huumuse-,toitaine ja teravaservalise peamurendi(räha)sisaldus.Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud&salumetsad.Pruunmullad esin. Kesk-E&Pandivere kõrvustiku moreentasandikel.Koostiselt&ehituselt E kõige paremad põllumullad.Kus on säil.looduslik talmkate,levi.liigirikkad puisniidud&salumetsad. Leetund mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele(tunnuseks on valkjashall e. Väljaühtehorisont).Näivleetund mullad levin.Lõ&Kesk-E moreenitasandikel
segujookide, kohvi-ja teejoogi kõrvale. Sobib ka külmlaua või lõunasöögi eelroaks, bufeevastuvõttudel. Torn- ehk püramiidvõileib 4 pätsi täistera-röstsaia SINGI - ANANASSIVIE: 200 g maitsestamata toorjuustu 300 g keedusinki 2 purki purustatud ananassi 1 tl jahvatatud paprikat 1 dl peenestatud siledaid petersellilehti soola KAUNISTUSEKS: 200 g maitsestamata toorjuustu suur kimp tilli ja murulauku paksu võileivamajoneesi petersellilehti 1 punane paprika Lõika teravaservalise vormiga 42 saiaketast. 1. Nõruta ananassihoidis sõelal. T 2. öötle tükeldatud keedusink koos umbes poole väljanõrgunud leemega sauseguri abil ühtlaseks määrdeks. 3. Mikserda juurde toasoe toorjuust, nõrutatud ananass, paprika ja peenestatud petersellilehed. 4. Lisa vajadusel ananassileent, et võie jääks urbse saia immutamiseks piisavalt mahlane. 5. Pane poolte saiaketaste keskele ohtrasti täidist ja vajuta katmata kettad peale. 6
Iga ava jaoks tuleb läbi viia 3 paralleelkatset. Tulemused kanda tabelisse 2.1. 6) Kui kõik mõõtmised on sooritatud, tuleb pump 16 välja lülitada. 2.5. ARVUTUSED 1. Toru ristlõike pindala, kui sisediameeter on 12,7 mm: 2. Vee tegelik kiirus 3. Vee teoreetiline kiirus w 2 = 2 gH 4. Ava kulukoefitsendi väärtus valemist V = S0 2 gH KOKKUVÕTE Sooritasime katse, mille käigus tuli leida erinevate avade kulukoefitsendid. Kirjanduses on teravaservalise väljavooluava puhul kulukoefitsiendi väärtuseks = 0,62, otsikuga ava puhul = 0,82. Katseliselt leidsime, et teravaservalise ava puhul tuli kulukoefitsent 0,49 ja 0,52 vahel , mis on väiksem kirjanduses antust, kuid sarnane. Otsikuga ava puhul jäi kulukoefitsendi väärtus vahemikku 0,63 kuni 0,67 mis ei lange kokku kirjanduses antuga. Ümardatud servaga toru kulukoefitsent tuli 0,70 ja 0,76 vahel. 3. PUMBA KARAKTERISTIKUD
kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul , kus on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja kulukoefitsent. Kulukoefitsent määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta = 0,62, otsikuga ava puhul = 0,82. Kui väljavoolamise ajal vedelikunivoo anumas muutub, siis muutub järelikult ka vedeliku kiirus väljavooluavas (mittestatsionaarne reziim). Valemitest: ja saab: -SdH millest võib avaldada aja dH Arvestades, et = const., s.t., et kulukoefitsendi väärtus ei sõltu vedeliku voolamise kiirusest,
Sel juhul w 0=εw 2=εφ √ 2 gH=α √ 2 gH , S2 kus ε = on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja α =εφ – kulukoefitsent. S0 Kulukoefitsent α määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse α käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta α = 0,62, otsikuga ava puhul α = 0,82. Kui väljavoolamise ajal vedelikunivoo anumas muutub, siis muutub järelikult ka vedeliku kiirus väljavooluavas (mittestatsionaarne režiim). Valemitest: dV =V sec dτ =w 0 S0 dτ =α S0 √ 2 gH dτ ja dV =−SdH saab: α S0 √ 2 gH dτ=¿ -SdH millest võib avaldada aja 4
palju õhuniiskust, et ellu jääda, sest nende kehatemperatuur ja sõltub väliskeskkonnast ning nad peavad õhust piisavalt niiskust saama, et mitte surra. Võib öelda, et õhuniiskust vajavad enamik Eestis elutsevaid loomi, kui ka saabub kuivaperiood, siis liiguvad nad tavaliselt niiskematesse kohtadesse, et siiski vett leida. Happelisus Puisniidud kasvavad enamasti paksema moreenist pinnakattega aladel ehk rähkmullal. Neile muldadele on iseloomulik kõrge huumuse- ja toitainete ning teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Rähkmullaga alad on suures osas üles haritud põldudeks, loodusliku taimkatte 9 säilimise korral ongi neil levinud liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Rähkmullad on lubjarikkad, seega muld on pigem aluseline, kui happeline, pH tase jääb 6,5-7,2. Kuna mullad on väga huumusrikkad, siis on ka sealsed taimekooslused väga liigirikkad, enamasti kasvavad
värvkate või mineraalne puiste. Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja >20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. 49 Katusekatte kaitsekiht Sobiv terasuurus on 8…20 mm, tuulistes piirkondades 16…32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovitav. Kaitsekihi paksus peab olema : (vähemalt 65kg/m2) fraktsioonil 8/20 mm >20 mm (vä (vähemalt 70kg/m2). fraktsioonil 16/40 mm >50 mm (vä Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase teralise koostisega ja ilmastikule
turismiobjekt ja koos võrgukuuridega üks Lahemaa sümboleid. (LISA 7) Jaani-Tooma Suurkivi Jaani-Tooma Suurkivi asub Harju maakonnas Kasispea külas. Rabakivist hiidrahnu pikkus on 12,7 m, laius 7,4 m ning kõrgus 7,6 m. Ümbermõõt on kivil 34,7 m. Kadakasel puisniidul paiknev omapärase kujuga Jaani-Tooma Suurkivi on üks Lahemaa sümboleid. Tegemist on kõrgusesse pürgiva lõhedest läbitud teravaservalise püramiidi kujuga rahnuga, mille idaküljest on eraldunud kiiljas tükk. Sellisena kujutati kivi juba 1882. a G. Helmerseni raamatus enam kui 150 aasta vanustel joonistel. Eesti hiidrahnude suurusedetabelis on kivi alles 14. kohal, aga külastatavuselt kuulub esimeste hulka. (LISA 8) J o o m a k i v i Joomakivi asub Harju maakonnas Viinistu külas Maalahe rannal. Rabakivist rändrahnu pikkus on
saavutamiseks. Kui ei kasutata tehases peale kantud UV-kaitse kihiga rullmaterjali, tuleb katsekiht paigaldada objektil. Kaitsekihiks võib olla selleks ette nähtud värvkate või mineraalne puiste Kui katusekatte alus ei ole vähemalt klassist A2-S1-d0 tuleb tulekatkestusega jagada alla 2400m2 suurusteks aladeks. Tulekatkestuse võib teha >5m laia ja 20mm paksu kivipuistega või >20mm paksu betoonplaadistusega. Sobiv terasuurus on 8-20mm tuulistes piirkondades 16-32 mm. Teravaservalise killustiku kasutamine ei ole soovituslik. Kaitsekihi paksus peab olema: Fraktsioonil 8-20 >20mm Fraktsioonil 16-40 >50mm Bituumen-rullmaterjalist kattele kinnitatakse kaitsekiht kuuma bituumenmastiksiga. Mineraalsest puistest kaitsekiht tuleb teha võimalikult ühtlase terastikulise koostisega ja ilmastikule vastupidavat killustikku kasutades. Soojustatud katused, katuslaed. Soojustatud katused jaotuvad vastavalt nende soojus-niiskustehnilisele toimimisele:
See aitab paremini visualiseerida, kui suur auk on välispiirdes. Kasutatakse kahte õhulekkepindala: 74 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I EqLA (Equivalent Leakage Area); ELA (Effective Leakage Area). EqLA defineeris Kanada rahvuslik uurimisasutus (Canadian National Research Council) ja see näitab ümmarguse teravaservalise ava pindala, mille kaudu lekib sama palju õhku, kui läbi kõikide hoone piirete 10 Pa juures. ELA on defineeritud Lawrence Berkeley laboratooriumis USA-s ja see näitab torujase ava pindala, mille kaudu lekib sama palju õhku, kui kõikide hoone piirete kaudu 4 Pa juures. Õhulekkekohtade ja külmasildade tuvastamiseks kasutati termograafia infrapunakaamerat (FLIR Systems E320: mõõtevahemik –20 ºC…+500 ºC, tundlikkus: 0,10 ºC, mõõtmistäpsus:
jagatakse 50 Pa juures mõõdetud lekkeõhuvool korteri siseruumide kubatuuriga. Korteri piirete õhupidavust võib iseloomustada ka õhulekkepindalaga, mida õhk läbib teatud rõhuerinevuste juures. See aitab paremini visualiseerida, kui suur auk on välispiirdes. Kasutatakse kahte õhulekkepindala. EqLA (Equivalent Leakage Area); ELA (Effective Leakage Area). EqLA on defineerinud Kanada rahvuslik uurimisasutus (Canadian National Research Council) ja see näitab ümmarguse teravaservalise ava pindala, mille kaudu lekib sama palju õhku, kui läbi kõikide piirete 10 Pa juures. ELA on defineeritud Lawrence Berkeley laboratooriumis USA-s ja see näitab toruja ava pindala, mille kaudu lekib sama palju õhku kui läbi kõikide piirete 4 Pa juures. Tulemustes on õhulekkepindalad EqLA ja ELA jagatud läbi eramu välispiirete pindalaga ja näitavad keskmist lekkepindala ühe ruutmeetri välispiirde pindala kohta. 108 4
annaabi.ee 
