sidrunimahla. Kasutusala • Kõige lihtsam on on vilja süüa nii, kui lõikad ta pikkupidi pooleks, eemaldad seemne ja lusikaga uuristades saab vilja ära süüa (nagu kiivitki). • Viljalihast saab edukalt valmistada kastmeid, salateid, suppe, püreed ja isegi magustoite. • Avokaado pole aga ei hapu ega magus. Tänu sellele maitsestatakse seda kas soola, suhkru, pipra, sidruni, sinepi, veiniäädika, konjaki, rummi või mingi muu teravamaitselise lisandiga. Kasutatud kirjandus • http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5na stik/marjad/13CF6/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Avokaado • http://www.terviseleht.ee/200107/7_avokaado.php Tänan kuulamast!
Paljudes maades nimetatakse teravamaitselisi punapipra sorte chilliks. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Lauapipar Lauapipar on 2-2,5cm pikkused helepunased, mõõdukalt terava maitsega viljad mida lisatakse sageli juba valmis toitudele, millest ka nimetus lauapipar. Üsna tihti kasutatakse lauapipar valesti - pipardatakse valmistoitu selle asemel, et lisada pipar toitudele valmistamise ajal. Punapipar kuulub teravamaitselise karri ja paljude teiste vürtsisegude koostisesse. Pipraid eristatakse värvuse järgi - must, valge, hall ja pruunpipar. Tõelistel pipardel ei ole midagi ühist punapipraga (paprikaga) ega ka mitmete teiste kulinaarias pipardeks nimetatavate maitseainetega (vürtspipar ehk piment, mauri pipar). (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Must pipar Pärineb Lõuna-Indiast ja kasvatatakse Indias, Indoneesias, Tais ja paljudes teistes maades.
lahtised). Praetud pirukate eriliigiks on pontsikud e. moosipallid (ümmargused) ja sõõrikud (rõngakujulised). Pitsa (itaaliapäraselt pizza) on õhukesel pärmitaignast alusel küpsetatud lahtine pirukas, mille tugevasti maitsestatud liha-, kala-, kreveti-, köögivilja-, seene-, vm. kattele on lisatud rohkesti tomatit või ketsupit ja kõige pealmiseks katteks juustuviile või riivjuustu. Pitsa liike on Bolognese (hakklihaga), Naapoli (loomalihaga), Francescana (singi), Mexicana (teravamaitselise hakklihaga), Vegetariana (paprika ja suhkruhernega), Capricciosa (singi ja sampinjoniga) jt. Termiliselt seisundilt võivad olla soojad, jahutatud või külmutatud. Barankatooted on kuivatatud tooted. Liigitatakse rõngliteks (ühes kg-s 20...65 tk, niiskusesisaldus 9...18%) ja rõngikuteks (ühes kg-s 90...240 tk, niiskusesisaldus 9... 12%). 42 Kuivikud sisaldavad 6...12% niiskust. Liigitatakse liht-, magusateks kuivikuteks ja
Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Piimas on täheldatud söödamaitset 20...40 minuti pärast teravamaitseliste söötade söötmist. Mõne aja möödudes veri isepuhastub. Maitse- ja lõhna vead kaovad piimast u. 5 tundi pärast teravamaitselise sööda söötmist. Seega tuleks teravamaitsega söötasid sööta kohe pärast lüpsmist (lüpsi vahe on 12 tundi). Järgmiseks lüpsiks organism isepuhastub. Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse). Rohumaitse vältimiseks tuleks varakevadel anda lehmadele lisaks kuiva heina. Ka piima värvus võib muutuda
annaabi.ee 
