toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Keskhommik- snäkid Lõunasöök- päeva tähtsaim söögikord! 12.00-13.00 supp; liha- või kalaroog aedviljade, kartuli või nuudlitega joogiks mahl, mineraalvesi, õlu või vein(Reinvein) Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e
suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud ja jäätised. 3 Saksamaa köök Sakslased kasutavad toitude juures ohtralt koort ja võid. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Toit ei tohi olla teravamaitseline. Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul. 2. SÖÖGIKORRAD JA TÜÜPILISED TOIDUD Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi (kuid mitte lahustuvat), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Peale selle ka sinki, salaamivorsti dzemmi.
Seepärast tavatseti õlut pruulida rohkem öösiti, mil võõraid vähe liikvel. Suur kannapööre õlle ajaloos toimus 1070. aastal kui prantslased hakkasid õlut uutmoodi valmistama, kasutades humalakäbisid. Võib öelda, et esimese kaasaegse õllepruulimiskoja rajasid prantsuse mungad 1074. aastal. Esimesed kvaliteetsed laager-tüüpi õlled toodeti 15. sajandil. 18. sajandi paiku algas Inglismaal toodetava õlle nn. ALE (hääld.: eil) võidukäik. Ale oli hele, klaar ja teravamaitseline kollane õlu, mis olevat "nagu sinep ninasse löönud". Spetsiifilise maitse sellele õllele andis virdesse lisatud entsian koos kaseraagudega. 1730. aastal leiutas Londoni õllepruul Harword uue õllesordi, mis muutus eriti populaarseks tööliste seas, olles odav, kange ja toitev. Laadijatelt, kandjatelt ja transportöölistelt (ingl.k koondnimi "porter") sai õlu oma nimegi - PORTER. Porterit valmistati nagu teisigi õllesorte linnastest ja humalast, kuid osa linnaseid olid tumepruunid nn
Kreeka söögikohtadest leiab tüüpilisi rahvusroogi, nagu stiffado guljass sibulaga, arni psito grillitud lambaliha, pastitsio pastatoidud jpt. Tuneesia köök 4 Tuneesia köögile on suurt mõju avaldanud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania toiduvalmistamise traditsioonid, seetõttu on riigi rahvusköök sarnane peene maitse poolest kuulsale prantsuse köögile. Tuneesia ainus teravamaitseline roog on harisa kaste, mida serveeritakse koos oliiviõliga eraldi nõus ja mis meenutab pisut kaukaasia soolata adzikat. Harisa on punasest piprast, oliiviõlist, petersellist, küüslaugust ja köömnetest valmistatav vürtsikas kaste, kuhu sisse kastetakse leivatükid. Leiba on tuneeslastel tavaks murda ja süüa kätega. Leiba tarvitatakse ohtralt. Tuneeslaste laualt ei puudu kunagi traditsiooniline lavass ega pikad saiad.
aga tegelesid söögi tegemisega ja meisterdasid kangast riideid. Noored poisid olid haritud oma isade poolt kümne eluaastani, kunii nad läksid kooli.Noored tüdrukud jäid koju koos oma ema ja õppis majapidamistöid.Üldine pulm toimus vanuses oli kuusteist aastase naise ja kakskümne aastase mehe vahel. Asteegidel oli palju erinevat liiki toitu mida nad sõid.Mõned kõige populaarsemad road olid Tacos, tortillasid ja tamales.Muud toidud olid seemned sage taim, mida kasutatakse teravilja, teravamaitseline paprika, muna, kalkun, küülik, koer, ja muid asju. Delikatess Asteekide jaoks oli roheline lima, mis oli välja kaevatud järvest Texococo.Öeldi, et see maitsenud nagu juust.Endi värskendamiseks jõid nad tihti vett ja erijuhtudel aadlikud jõid õlut ja nautisid sokolaadi magustatud meega. Soe kliima sundis asteeke arendada riided, mis oli lahti ja voolav. Naised kandsid varrukateta pluusid ja seelikud. Mehed kandsid lappi mis oli ümber puusa ning varjatud üle õla
enamlevinud sordiks ja veinid on neutraalsed, karged, kuid magusapoolsed, madala happesusega, veidi kommertslikud Cortese Itaalia sort, vein on puuviljana, värske, aromaatne tsitrulise järelmaitsega Furmint peen, kliimakartlik sort, kasvatatakse Ungaris, kuivad valged veinid on nautraalse happe ja erksa õunamaitsega Garganega Kirde-Itaalia mari, veindi on elegantsed, peene tsitruse, mahlase happe ja mandlise järelmaitsega Gewürztraminer teravamaitseline sort, vürtsika roosi, ingveri ja greipfruudi aroomiga, annab täidlaseid, veidi õliseid veine, rikkaliku troopiliste puuviljade aroomi ja pika vürtsika järelmaitsega Grüner Veltliner Austria levinuim valge sort, veinid on kuivad, mineraalsed, veidi vürtsised ja võivad pudelis küpsedes saavutada Burgundia veinidele omased täidlase-võise maitse Macabeo Põhja-Hisp. enimkasvatatud valge sort, veinid on lillelised, aromaatsed, madala
Maitse on terav, põletav, aroom tugev, peen ja vaigulõhnaline. Vanill on troopikamaades kasvavate orhideeliste liaanikauntest saadud maitseaine. Kaunte pikkus on 25...30 cm. Aroom on tingitud temas leiduvast vanilliinist. Viimast (kergelt kollakas kristalliline pulber) toodetakse ka keemilisel teel. Vanilliini ja tuhksuhkru baasil toodetakse vanilliinisuhkrut. Sinepi liigid on valge sinep ehk inglise sinep (mahedamaitseline, magusavõitu), must sinep ehk prantsuse sinep (teravamaitseline, parim) ja pruun ehk vene ehk sarepta sinep (teravamaitseline, kuid robustsem). Maitseainena kasutatakse sinepiseemneid kui ka pulbrit. Viimase baasil valmistatakse lauasinepit. Mooniseemnete ja seesamiseemnete maitse meenutab pähklit. Nelk on nelgipuu kuivatatud õiepungad, mis kujutavad endast varrekesi, mille ühes otsas asub pea. Suurema peaga nelki hinnatakse kõrgemalt. Maitse ja lõhn tulenevad nelgiõlidest. Safran kujutab endast safranikrookuse õie kuivatatud emakasuudmeid, mis on
annaabi.ee 
