Poolväärtusaeg on pikem, mistõttu manustamise sagedus on väiksem. s/c biosaadavus 90%. 21. Hepariini kõrvaltoimed? Ajutine alopeetsia,diarröa, verejooks, trombotsütopeenia, palavik, harva allergilised reaktsioonid - ülitundlikkus, resistentsuse väljakujunemine, osteoporoos ja luumurrud pikaajalisel ravil (üle 6 kuu). 22. Millised rasedusaegsed muutused toimuvad hüübimissüsteemis. 23. Milline vere hüübimist pärssiv aine avaldab teratogeenset toimet? a) hepariin b) plasminogeen c) streptokinaas d) warfariin 24. Selgita, mis on kumariinnekroos, mis tekib warfariini manustamse tagajärjel? Kumariinnekroos on harva esinev kõrvaltoime, mille esialgseks sümptomiks on turse ja naha värvuse muutus eelkõige alajäsemetel ja tuharatel. Mõne aja möödudes tekib kahjustunud piirkonda nahanekroos. See kõrvaltoime tekib 90% juhtudel naistel. Nahakahjustused ilmnevad 3.–10.
· Majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste töötajad · Ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad · Politsei- ja vanglatöötajad 18. Keemilised ohuregurid a. Ohtlik kemikaal kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. b. Kemikaalid võivad avaldada mürgist, sensilibeerivat, kahjulikku, sööbivat, kantserogeenset, mutageenset või teratogeenset toimet. c. Kemikaal võib organismi satuda suu, naha, hingamisteede kaudu. Kemikaali mõju organismis sõltuvalt ajast võib olla akuutne, alaäge, krooniline. d. Ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja ohutuse nõuded: · Õnnetuste ennetamine märgistused, märguannete süsteem · Väljaõpe mõju tervisele, riskianalüüsi tulemused, isikukaitsevahendid, õigusaktid e. Isikute kvalifikatsioon peab eeldama:
Majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste töötajad Ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad Politsei- ja vanglatöötajad 18. Keemilised ohuregurid – a. Ohtlik kemikaal – kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. b. Kemikaalid võivad avaldada mürgist, sensilibeerivat, kahjulikku, sööbivat, kantserogeenset, mutageenset või teratogeenset toimet. c. Kemikaal võib organismi satuda suu, naha, hingamisteede kaudu. Kemikaali mõju organismis sõltuvalt ajast võib olla akuutne, alaäge, krooniline. d. Ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja –ohutuse nõuded: Õnnetuste ennetamine – märgistused, märguannete süsteem Väljaõpe – mõju tervisele, riskianalüüsi tulemused, isikukaitsevahendid, õigusaktid e. Isikute kvalifikatsioon peab eeldama:
FB1 koguses 3 mg/kg KM päevas 2 nädala jooksul vähendas katseliselt söömust ning piimaoodangut. Vasikatel vähenes lümfoblastogenees (Fink- Gremmels, 2008). Teistel andmetel ilmneb toodangulangus pikamaajalisemal tarbimisel, samas kui hepatotsellulaarne kahjustus tekib kiiremini (Whitlow et al, 2006). 11 3.4.6. Ohratoksiin A Monogastrilistele loomadele võib mürgistus ohratoksiiniga olla surmav, närilistel on täheldatud teratogeenset ja kasvajalist ning lindudel immunosupressiivset toimet (Jouany1 ja Diaz, 2011). Mäletsejalised on aga kaitstud, kuna vatsaseede lagundab ohratoksiini. Hea tervisega lehma vats inaktiveerib toksiini kuni 12 mg/kg söödas. Ohratoksiin ise ei ole vatsamikroobidele kahjulik, aga kui teistel põhjustel on mikrofloora koosseis häirunud, ei pruugi toksiini lammutumine efektiivne olla. Harvaesinevaid toksikoosisümptomeid seostatakse järskude söödamuutuste ja rohkete
meetodeid. Toidu ja joogiga organismi jõudnud ainete ning organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismi elutegevuse kahjulikke muutusi, mis võivad viia talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). Toidu ohutuse ja mürgisuse probleemidega tegeleb toidutoksikoloogia, mis on toksikoloogia üks olulisemaid harusid. Toksikoloogia on teadus, mis uurib · ohtlike (kahjulike) ainete teket, koostist ja omadusi, · nende rakutoksilist, mutageenset, teratogeenset, kantserogeenset, allergeenset jt. toimeid. · selliste toimete mehhanisme bioloogilistele süsteemidele (organismidele) · mõjude hindamise ja vähendamise, vajadusel ka profülaktika ja ravi meetodeid. · ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat, · töötab välja võimalikult tundlikud ja täpsed meetodid toksilise toime läviannuste ja -kontsentratsioonide määramiseks nii ägeda kui ka kroonilise toime korral. 3. Doosi mõiste ja liigid
annaabi.ee 
