Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi kergseinad - laotakse pindmised kihid tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega ( terasvarrastega ), st voodrikiht ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga ( mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Kivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid ladumisskeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamine kahte seotist: 1) plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread
Värvitoonide valik on lai (Otsman, 1976: 24). Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv (Otsman, 1976: 24). 1.1.2. Raudbetoondetailid Raudbetoon on terasvarrastega tugevdatud betoon. Kõvastuva või kivineva sideaine tugevdamine jäigastava materjaliga on igivana võte juba aastatuhandeid tagasi kasutati erinevates kultuurides savi sarrustamiseks õlgi, roogu või vitsu. Sarnasel põhimõttel toimub ka raudbetooni sardamine ehk armeerimine (Otsman, 1976: 29). Raudbetoonis on terassarruse põhiülesandeks tõmbejõudude vastuvõtmine. Temperatuuri muutumisel raudbetoon ei lagune, sest betoon ja teras paisuvad ühepalju.
Talad võib konstrueerida kas I- või karpristlõikega Tala seina jäikus tagatakse laudadest ribidega. Jäikusribid asetatakse I-ristlõikega taladel kahel pool seina ning karpristlõike puhul kahe seina vineertahvlite vahele. Äärmistesse paneelidesse asetatakse täiendavad ribid. Armeeritud liimpuittalad Epoksüüdsideainete baasil valmistatud segude hea nakkumine nii puidu kui terasega võimaldab talade piiratud kõrguse puhul suurendada nende kandevõimet ja deformatsiooniomadusi terasvarrastega (ka klaasplastvarrastega) armeerimise teel. Jätkuvtalad silded kuni 25 m Mitmeavalised ehk jätkuvatalad vôimaldavad materjali ökonoomsemalt ära kasutada. Mitme järjestikuse ava katmisel jätkatakse lihttalasid kas viltuse hamba või tugipadja abil, seega seotisena või ots-otsaga. Mitme järjestikuse ava katmiseks saab kasutada ka liittalasid ja muid kandurite tüüpe. Sôrestikud silded 30-120 m Suurte avade katmisel on talastikud väga materjalimahukad. Sel juhul kasutatakse
liigitamisel, nt: tellishoone, palkmaja, suurplokk- või paneelhoone. 17. Massiivtellisseinad - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel, kasutatvad erinevad seotised Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: o massiivseinad o kergseinad Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Massiivseinad on tugevad, kuid suhteliselt väikese soojapidavusega. 4korruselise hoone võiks üles laduda 1,5-kivi paksustest seintest, kuid sellise seina soojapidavus R=0,56 m2K/W, nõutav R4 m2K/W. Kui projekteeritaks massiivseinad vastavalt soojustehnilistele arvutustele, tuleksid nad väga paksud
kombineeritud utilisatsioonikatlaid. Gaaside madala temperatuuri tõttu on utilisatsioonikatelde küttepinnad, võrreldes koldega kateldega, sama aurutootlikkuse juures mitu korda suuremad, mistõttu katla gabariitide vähendamise eesmärgil kasutatakse laialdaselt katla keresse tihedalt paigutatud horisontaalseid siugtorude või spiraalselt painutatud torude pakette, mõnedes kateldes küttepinna suurendamiseks ka liigendatud välispinnaga – ribistatud või pealekeevitatud terasvarrastega torusid. Vee ringlus horisontaalsete torupakettidega kateldes tagatakse sundringlusega ringlus-pumpade abil. Väävelhappest tingitud korrosioonikahjustuste vältimiseks ja katla tootlikkuse reguleerimiseks varustatakse paljud utilisatsioonikatlad möödavoolu-torustikega, mille kaudu automaatsete või käsitsi juhitavate siibrite abil juhitakse väljalaskegaasid mootori väikestel koormustel või piiratud aurutarbimisel osaliselt või täielikult katlast mööda.
annaabi.ee 
