vib veel vlja lugeda silinud puude ja nende pahkliku tve jrgi. Samuti vis pgatud prnade allee ristada pargi lne klge, mille ks rida on veel silinud. Muruvljakuid piirab lunast osaliselt silinud lne-ida suunaline allee. Keskteljest lne poole jvale lossi ja alleedega piiratud avarale muruvljakule on 20. sajandil rajatud mnguvljakud, mis on tnaseks amortiseerunud ning parki ebasobivad. Lossi mbruse pargi lpetab lunas hobuseraua kujuline tiik, mille keskmes paikneb mar terassidena kujundatud saar, kus on asunud sinna 1939. aastal je rest mberpaigutatud kuuele okslikule palgile toetunud lgkatusega lehtla, mille keskel paiknes praegugi silinud veskikivist laud. Hobuserauakujulise tiigi vlisperimeetrit ristab poolringikujuline tee, mis hendab omavahel parki idast ja lnest ristavad prnaalleed. Toite saab tiik Pedja jest ning ravool toimub tiigi lunatipus paikneva ravoolukanali kaudu. Tiigisaarele pseb graniitsammastega betoonsillakese kaudu; silla piiretena
1960. ja 1970.aastate maju iseloomustavad julged ja jõulised liigendused nii plaanis kui mahus, kaldpinnad, diagonaalsed jooned ja lausa programmiline pinnareljeefiga seostamine. 19. 1970 Saku Taimekaitsejaam Pormeister näitas end taas äärmiselt innovatiivse arhitektina. Hoone koosneb lihtsatest plokkidest, mida ühendab soklikorruse-kõrgune paekivist müüritis.Uudne on ka põhiplaanis diagonaalselt ära lõgatud fassaad. Kolme hooneploki vahealad on kujundatud haljastatud terassidena. 20. 1968(valm. 1975) Jäneda sovhoostehnikumi õppehoone 20.sajandi mõisahäärberile juurdeehitusena liidetud õppehoone. Romantilise ebasümmeetrilise plaani ja siluetiga mõisahoonele vastandub funktsionaalse plaanilahenduse ja selge rütmiga uusehitis. Tiik rajati Pormeistri jooniste järgi. Õpperuumid on paigutatud astmelisena, jättes tiigi poolt vaadatuna mulje 3-kordsest hoonest. Tegelt 1-korruseline. Sissepääsu eest viib sild tiigi keskel asuvale saarele. 21.
Tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Tuletorni valgus oli mii hele, et see paistis merele 56 km kaugusele. (http://et.wikipedia.org/wiki/Pharose_tuletorn, õpik-peatükke kunstiajaloost) Linn Pergamon- Pergamoni rekonstruktsioon näitab, kui tugevasti oli säilinud hellenistliku ajastu kreeklaste klassikalise kompositsiooni tunne. Ehkki ehitajad olid sunnitud looduslikest oludest tingituna ehitama linna terassidena mäe nõlvale, sidusid nad terassid seeläbi, et suunasid nad kõik ühte keskusesse- hiigelsuure teatri juurde mäe jalamil. Väljakut piiras lahtise portikusega raamatukogu avar hoone. Niisuguseid väljakuid leidus iga hellenistliku väljaku poole. Seal ei olnud kindlaks määratud ei nende ruumiline kese ega kesktelg. Pergamoni kuulsaim looming on kuulus Zeusi altar. Altar polnud kellelegi pühendatud, koosnes massiivsest U-kujulisest alusehitusest, millele kerkis jooniastiilis sammashall
annaabi.ee 
