kombinatsioonis, mis võtab arvesse üksteisest sõltumatute koormuste Projekteerimise alused 11 ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väikese tõenäosuse; · koormuskombinatsioon: arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; · koormustulem: koormuste mõju konstruktsioonielementide seisundile, näit. sisejõud, momendid, pinged, pikenemised jne.; · liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstruktsiooni ulatuses; · muutuva koormuse tavaline väärtus: koormuse suurus, mis on määratud nii, et vaadeldava ajavahemikuga võrreldes aeg, mille jooksul see väärtus ületatakse, on tühine, või mille ületamise esinemis- sagedus on piiratud; · muutuva koormuse tõenäoline väärtus (...quasi permanent value ):
tugevus väheneb kuni 2 korda, sõltuvalt suhtest max/ min (halvim olukord suhte 1 korral). Kui pinge jääb väiksemaks väsimustuge- vusest fF (joonisel 1.6 pinged 1 ja ,siis tsüklite arvu kasvades plastsete deformatsioonide juurdekasv sumbub ja betoon ei purune, vastasel korral (pinge joonisel) deformatsioonide juurde- kasv ei sumbu, mis viib betooni puru-
!! o EN 1993-1-6 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Koorikkonstruktsioonide tugevus ja stabiilsus o EN 1993-1-7 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Põikkoormusega plaatkonstruktsioonide tugevus ja stabiilsus o EVS-EN 1993-1-8 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Liidete projekteerimine !!! o EVS-EN 1993-1-9 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Teraskonstruktsioonide väsimusarvutus o EVS-EN 1993-1-10 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Materjalide valik hapra purunemise vältimiseks ja paksusesuunaliste omaduste arvestamiseks o EN 1993-1-11 Teraskonstruktsioonide projekteerimine: Terasest tõmbeelementidega konstruktsioonide projekteerimine. AVALDATUD ILMUMAS 2008 või 2009 alguses Teras 1 5 1
korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm, alumiiniumisulamid, vasesulamid, titaanisulamid jt. Mittemetalsete
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
