Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Teraskonstruktsioonid: Metall kodutöö 2 - sarnased materjalid

tamisel, sammuga, kandevõime, s355, 1383, vöö
thumbnail
17
doc

Hoonete konstruktsioonid

trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide, projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja ­keskkonnast, väliskliimast ja ­keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: · võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist · on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises · on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele · on arvestatud päästemeeskonna ohutust hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest ehitise tuleohutuse määravad ­ ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus,

Hoonete konstruktsioonid
212 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kodutöö Valutehnoloogia

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 2 Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev Töö eesmärk Koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel, kasutades käsivormimist. Töö ülesanded 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni

Konstruktsioonimaterjalide...
231 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Valutehnoloogia

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATERJALITEHNIKA INSTITUUT METALLIDE TEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Õppeaine KONSTRUKTSIOONIMATERJALIDE TEHNOLOOGIA VALUTEHNOLOOGIA Kodutöö Õppejõud: Eduard Kimmari Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB-24 Tallinn 2010 Detaili joonis Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus

Konstruktsiooni materjalid ja...
576 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Valutehnoloogia

Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine ­ mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli mah

Konstruktsiooni materjalid ja...
432 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

KMT kodutöö KEEVITAMINE variant 18

3 Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega · Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) · Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega, püsivvooluga), punktkeevitusmasin, gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määramine · Toorikute ette

Konstruktsioonimaterjalide...
136 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

C ­vähemalt 100 a D ­vähemalt 50 a E ­vähemalt 20 a F ­vähemalt 10 a G ­vähemalt 1 a Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea tarvis. Ehitise, tarindi või toote tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb: remontida tugevdada asendada 26. Milliseid tulepüsivusnõudeid tuleb tagada projekteerimisega? Kõige põhilisem nõue tulepüsivuse projekteerimisel on, et vastupanu tulele peab olema suurem, kui tule toime selles keskkonnas, · näit kandevõime piirseisundi seisukohalt · St, et konstruktsioon või selle elemendid ei tohi variseda ega saada kahjustatud antud tulekeskkonnas, antud tule ägeduse mõjul etteantud aja jooksul. Hooned jagatakse tulepüsivuse järgi kolme klassi. _ TP-1 ­tulepüsiv TP1- hoone püstitatakse mittepõlevatest ehitusmaterjalidest. _ TP-2 ­tuld takistav TP2- klassi kuuluva ehitise kandetarinditele esitatavad nõuded on madalamad TP1-klassi

Hoonete konstruktsioonid
366 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 1

4)peavad olema helipidavad. 5)kestvuselt peavad vastama hoone kastvusastme nõuetele. 6)peavad olema soojapidavad 7)peavad olema tihti ka veetihedad. Monteeritavad vahelaed: Õõnespaneelid e. ekstruuderpaneelid (eelpingestatud ja -pingestamata)- kasut põhiliselt tööstus ja laohoonete vahe ning katusekonstrukts. Tähis EP. EP-8 kasut väikemajade s ja tööstushoonete katuselagedes. H- 150mm, l- 1200mm, pikkus vabalt valitav max 8m, helitakistus 51dB, tulepüsivusklass R60. EP-6 kandevõime ja tehnilised omadused sobivad väga erinevateks otstarveteks. H- 200/220mm, l-1200mm, pikkus vabalt valitav max 10m. Helitakistus 54/55dB, tulepüsivusklass R60/R90 EP-5 kasut täne heale kandevõimele rakelt koormatud tööstus ja laohuunete vahe ja katusekonstrukts. H-265mm, l-1200mm, pikkus vabalt valitav max 14m.helitakistus 57dB, tulepüsivusklass R90. EP-4- sama mis EP-5. h-320-400mm,l- 1200mm, pikkus vabalt v max15/18m. Helitakistusklass 58dB, tulepüsivusklass R90.

Hoonete konstruktsioonid
574 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Teedeehituse eksami vastused

Sellest tulenevalt määratletakse ehitatava lõigupikkus ning valitakse tihendusmasinad. Pinnase veoks kasutatavate kalluri kastid tuleb kas kloorkaltsiumi lahusega üle töödelda või kasutada nende soojendamist, et vältida pinnase külmumist veo ajal kasti külge. 173. Tihendamine- pinnase pooride osakaalu vähendamine mehaaniliselt pinnase konstantse niiskussisalduse juures. 174. Tihenduse eesmärgid: · Pinnase nihketugevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine · Pinnase jäikuse suurendamine ja sellega seotult võimalike tulevaste püsivate deformatsioonide vähendamine · Pinnase pooride mahu ja sellega seotult võimaliku tulevase niiskusesisalduse ja külmakerke vähendamine. 175. Pinnase tihendamisel saavutatav tihedus sõltub · Pinnase tüüp · Pinnase niiskussisaldus · Kohalikud tingimused

Ehituskonstruktsioonid
164 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist. Vajumisvuugiga „lõigatakse“ hoone täielikult läbi – katusest kui ehitise aluseni. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik: a) Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad; b) Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; c) Uue ja vana hooneosade vahele; d) Vundamenditaldmiku järsu laienemise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral. LOODUSKIVISEINDAD.  Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti

Ehitus materjalid ja...
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2

Maja's tähistusega TAM Oma konstruktsioonilt võivad aknad olla: Paneelide valmistamisel tehases antakse neile pingestamisega -ühekordsed/kahekordsed(ka kolmekordsed) ehitamiseks mistahes kõvale ja tasasele aluspinnale. Toodetakse kolme negatiivne eeldeformatsioon. Selle tulemusel saavutatakse paneeli -avatavad/mitteavatavad samade parameetrite juures suurem kandevõime. Läbi õõnsuse võib -sissepoole/väljapoole avanevad avasid teha vabalt valitud kohta. Avasid võib olla kõige rohkem 3tk -paarisraamidega/kahele poole avanevad varvitooni -tellisepunane, hallja must samas ristlõikes. Avade suurim mõõt sõltub kasutatavast paneeli -puit-, -plast, -metall, või kahest erinevast materjalist raamidega. tüübist. Õõnespaneele kasutatakse tänu heale kandevõimule raskelt

Hoonete konstruktsioonid
383 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olmejäätmed

TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %

Keskkond ja jäätmemajandus
26 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga.

Ehitusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Tootearendus

Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t�

Masinaelemendid I, II
142 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Müüritööd

vahemaa järel; • õõnesplokist müüritis laotakse ühes tsüklis kõrgusega maksimaalselt 8 rida ning seejärel betoneeritakse täis järgmisel päeval; • sillused tehakse monoliitbetoonist või spetsiaalsest sillus- ja sarrusplokist;. • plokke lõigatakse ketaslõikaja ja erilõikurite ning teemantkettaga; • õõnesplokk ei vaja paneelide paigaldamisel müüritisele eraldi vöö valamist, kui seda ei nõua projekt. P Õ L E V K I V I T U H K - G A A S B E T O O N P L O K I D Põlevkivituhk gaasbetoonplokkide (nn „Narva“ plokk) täiteainena kasutatakse põlevkivituhka. Väikeplokkmüüritise vuukide paksus peab olema sama nagu tellismüüritisel, s.o. rõhtvuukidel 12 mm ja püstvuukidel 10 mm. Plokkide ladumisel tõstetakse nad eelnevalt seinale püsti. Pärast mördikihi ettevalmistamist rõhtvuugi tarvis asetab

Ehitus
37 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ un

Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y ­ vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z ­ telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani. NRT-registernetomahutavus. Sama, mis BRT, aga summaarne ruumide maht maha arvutatud (ruumid, mis ei sobi kommerskauba, reisijate, meeskonna, tekimehhanismide, navigatsiooniseadmete paigutamises) GT_ kogumahutavus NT-puhasmahutavus, arvutatakse VALEM: pilt Nii GT kui ka NT on ühikuta suurused. NT ei tohi olla väiksem, kui 0.3 GT, kui on väiksem, siis võetakse 0.3 GT 11. Laeva massiandmed. Kandevõime DISM-mass-veeväljasurve tonnides Laeva mass-veeväljasurve on võrdne laeva poolt väljasurutus vee massiga. Eristatakse kolme mass- veeväljasurvet. lt - tühislastis vv. Tühi laev+varustus+kättesaamatud vedellastjäägid f- täislastis vv ja 100% varusid deltalight+last+10%varusid+meeskond+reisijad. Laev on lastitud lastimärgini f-täislastis vv ja 10&% varusid -||- . Laev on sihtkohta jõudmas. w- dedveit e kandevõime

Laevandus
105 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Kurrutused liigitatakse telgpinna asendi või ka nupu kuju järgi. Kurrutused võivad olla nii suured, et tekib ülekurrutus. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 46. Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme Aeratsioonivöö​ - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lōhesid allapoole Veehulga sessoonse kōikumise vöö - kiht, mis perioodiliselt küllastub pōhjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt, aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt pōhjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jōgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam pōhjavee tase ja all vettpidav kiht, siin on põhjavesi surveline. 47

Geoloogia ja hüdrogeoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevandus
101 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Alternatiivenergiate kasutamine liikuritel

aega kuni 5 minutit, sõltuvalt sellest, kui palju hooratta kiirus oli langenud. Siit järeldub, et veomootori jõudlus on otseselt seotud hooratta pöörlemissagedusega. See võib langeda kuni 2100 p/min (maksimum oli 3000 p/min) ning kriitiline alumine piir oli 1500, edasi jääb mootori jõudlus juba liiga väikeseks, et rasket bussi edasi viia. Põhjus, miks gürobussid lühikest aega kasutuses olid, peitus nende eripärastes puudustes. Üks suurim puudus on vähene kandevõime ­ kuna bussi enda mass oli tänu väga massiivsele hoorattale juba üsna suur, võisid näiteks esimesed Sveitsis valmistatud bussid peale võtta umbes 20 reisijat. Hooratta laadimismootor rakendub ka pidurdamisel või vabasõidul, liikudes mäest alla. Sellest hoolimata oli sõidukaugus äärmiselt piiratud ­ ühe laadimisega sai sõita 5­6 kilomeetrit, võttes arvesse ka peatumisi ning takistusi liikluses. Hilisemad Gentis kasutusel olnud bussid võisid sõita ka kuni 10 km.

Autoõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Põrandate tasandamine

Kui aluspinnale ei ole määratud mingisugust katet tuleb see tasandada spetsiaalse tasandusseguga, mis on suurema kulumiskindlusega ning tolmu vaba. Ennekõike tuleb segu valmistamisel lähtuda pakendil antud infost. Üldjuhul läheb 25 kg kotile 5- 6 liitrit vett. Segu paksust tuleb kontrollida voolavustesti abil. Valmistamise ajal peab temperatuur olema +10oC kuni +35oC. Kui segule saab vett palju võib see tekitada põrandasse pragusid ning aluspinna kandevõime väheneb. Valmis segu tuleb ära kasutada 15-20 minutiga. Referaadis tõin välja ka selle, kuidas tasandada vannitubade ja pesemisruumide põrandaid. Samuti ka seda, kuidas tasandada põrandat, mille peale tuleb parkett või PVC kate ja mismoodi peab tasandama puitpõrandaid ja ebaühtlaseid pinnaseid. Antud referaadi koostamisel sain teada palju uut ja huvitavat. Kindlasti läheb seda informatsiooni ka mul endal tulevikus vaja. Kasutatud materjalid: · http://www.aripaev.ee/

Ehitus
22 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

179 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Teedeehitus TÖ-le

Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 174. Mis on tihendamine Pinnase pooride osakaalu vähendamine mehhaaniliselt pinnase konstantse niiskusesisalduse juures. 175. Mis on tihendamise põhieesmärkideks (3) 1) kandevõime tõstmine; 2) jäikuse suurendamine; 3) külmakerke vähendamine; 176. Millistest mõjuteguritest sõltub pinnase tihendamisel saavutatav tihendus (4) 1) Pinnase tüüp; 2) niiskusesisaldus; 3) kohalikud tingimused; 4)kaksutatava seadme tüüp; 177. Millega iseloomustatakse muldkeha tihendatust (valem) Tihendustegur = pinnaseskeleti tegelik mahumass / pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalne mahumass. 178

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
81 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata

Maailma majandus
50 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Logistika eksami kordamiseks

kinnitamise nõuded. Eelised: võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha, suhteliselt madal vedude omahind (võrreldes maanteeveoga), suhteliselt madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga), keskkonnasäästlik veoviis, suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus, sõltumatus ilmastikuoludest, laadimistööde suur efektiivsus. Õhutransport – kõrged veotariifid, suur sõltuvus ilmastikuoludest ja lennukikere mahtuvusest ning kandevõime. Eeliseks – saab kiirelt toimetada kaugetesse paikadesse,

Logistika alused
81 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ehitusmaterjalid KT 2

o Keevitamis võimalus  Terase kahjulikud omadused: o Korrosiooniohtlikkus o Vähene tulekindlus o Vähene stabiilss konstruktsioonides o Vähene vastupanu vibratsioonile o Roomavusnähtuste tekkimine pideva jõu mõjul  Terase omadused: o Elastusmoodul E=210000N/mm2 o Temp. joonpaisumistegur 12*10 astmes -6 1/K o Tihedus 7850 kg/m3  Teras ei põle ega sütti, kuid kaotab üle 500 kraadi juures kandevõime  Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivadi lisandeid (nt nikkel suurendab tugevust, vask suurendab korrosioonikindlust)  Legeeriud terased jagunevad: o <2,5% madal (ehitus) o 2,5..10% keskmine (löögi all töötavad) o >10% kõrge (kunstiline värkk)  Terasest toodete valmistamine (kuumvaltsimine v külmvaltsimine)  Metallidest toodete valmistamine o Valamine o Sepistamine o Stantsimine

Ehitusmaterjalid
119 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud? Laevanduse statistikas kasutatakse lühendit TEU ( Twenty- foot Equivalent Unit), mis tähendab ühte 20 jalast konteinerit. Konteinerite standardne pikkus on 20,30,40 ja 45 jalga. Standardiseeritud konteinerite mõõdud on 8x8x20 jalga ja 8x8x40 jalga. On ka mittestandardseid konteinereid, mis muudavad aga laadimise ebamugavaks. 20 jalase konteineri mahutavus on 33,7 m 3 (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 28 t (61732 LB). 40 jalase konteineri mahutavus on 67,8 m 3 (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 29 t (63937 LB). Konteinerite tühikaal on vastavalt 2,5 ja 4 t. kõikide konteinerite kaalulised andmed on mingil määral erinevad (sõltuvalt tehnoloogiast, metalli margist ja paksusest). Pilet No. 11 1. Hädasignaalid Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt või kaldalt.

Laeva ekspluatatsioon
87 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES

5. Kauba virnastamine alusel Võimaluse korral on soovitav laduda kaubad alusele nn. sisemise lukustamise asendis. Kaas ajaI ei oma pakendite alusel paigutuse süsteem erilist tähtsust, kuna üldjuhul alused kiletatakse, pakendid kinnitatakse aluse külge pakkelintidega või fikseeritakse muul viisil. 6. Aluse kaal Aluse kaal on seotud järgmiste materjalide käsitsemise süsteemide valdkondadega: a) tõstuki tõstejõud b) riiuli kandevõime c) veoviis d) aluse tüüp ja kvaliteet 7. Kauba stabiliseerimine alusel Kauba stabiliseerimiseks alusel ja kinnitamiseks alusele kasutatakse alljärgnevaid viise: a) kinnitamine pakkekilega b) kinnitamine termokahaneva kilega c) kinnitamine polüpropüleen- või teraslindiga Kaubapakendite korraliku kinnitamisega alusele saadakse alljärgnevad eelised:  laadimine on hõlbustatud, kuna alused on kompaktsed

Toit ja toitumine
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun