Jahu jahvatus ja jahu keemiline koostis Jahu jahvatus Jahvatust nimetatakse terade jahuks töötlemist ja jahvatus toimub valtsimismasinaga. Kõrg- ehk sordijahvatuse puhul lõigatakse ja lõhutakse tera erineva suurusega tükkideks millest üks osa on kestadega ja teine ilma kestata. Jahu püüatakse saada võimalikult vähe. Muidu moodustub jahu sorteerimata teraosadest. Madal ehk lihtjahvatus. Selle jahvatuse puhul püütakse juba esimel veskikividest läbilaskmisel saada jahu ja nii ka järgmisel jahvatusel. Sel viisil saadakse lihtjahu ja täisterajahu. Sordijahvatuse skeem. Terad ja kruubid sorteeritakse vastavalt endospermi sisaldusele. Jahu sorti moodustatakse kruupide jahvatamise ja seejärel jahu kontrollitakse. Jahu on jahvatusastmete järgi rühmadeks paigutatud.
550 (vana kõrgem sort) 0,55 812 (vana I sort) 0,75 1600 (vana Iisort) 1,25 Tüüp 550 vastab kõrgemale sordile. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga, mineraalainete sisaldus 0,51 0,63 %. Kliisid peaaegu ei sisalda. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks, probleeme ei esine ka tortide ja kookide valmistamisel. Tüüp 812 vastab nisu esimesele sordile, ta on peenikese jahvatusega, mis on saadud keskmistest jahulistest teraosadest. Sisaldab vähe kliisid. Värvuselt valge, võib olla beezika või kollaka varjundiga, mineraalaineid 0,64 0,9 %. Kasutatakse kõikide saiade valmistamiseks. Tüüp 1600 vastab lihtjahule, millest kliid on välja sõelumata. Värvus hallikas, kollaka varjundiga. Sisaldab peenestatud kliisid, mineraalaineid 1,21 1,8 %. Kasutatakse täisterasaiade valmistamiseks Erinevad jahusordid: Nisujahu Kõige populaarsem oma suurepäraste küpsetusomaduste poolest: on võimeline imama suurt