karedust. Terakasvaja ei püsi teral pikka aega, vaid murdub aeg-ajalt lahti, satub tera ja tooriku vahele ning kandub sealt lõpuks välja (vt. joon. b). See- juures tema väikesed killud muljuvad töödeldud pinda lohke ning külge kleepudes moodustavad konarusi. Terakasvaja ebatasane serv, mis ulatub lõikeservast üle, kriimustab töödeldud pinda. Nimetatud põhjustel ei ole võimalik terakasvaja korral saada siledat pinda (pinnakaredus RZ < 20...10 µm). Terakasvajat saab vältida, kui 1) töötada optimaalse lõikekiirusega. Terakasvaja moodustub kõige inten- siivsemalt lõikekiirusel 7...80 m/min (vt.joon. c). Väikesel lõikekiirusel (kuni 7 m/min) ei ole lõikepiirkonna temperatuur küllaldane terakas- vaja paakumiseks ja karastumiseks. Suurel kiirusel (üle 80 m/min) ei jõua kasvaja keevituda terale seetõttu, et kiiresti libisev laast viib ta kaa- sa. Mitme lõikeservaga kiirlõiketerasest tööriista (hõõrits, keermepuur) ja kujuteraga, s.t
h. Kuid samas on piiravaks materjali omaduseks löögitaluvus ja paindetaluvus. i. Kõvadus 1300-1800 HV j. Kuumataluvus 1000 ⁰C 4. Pinnatöötlus a. Auruga karastamine b. Pronksiga katmine c. Nitriitimine d. Kroomimine 5. ST -Auruga karastamine a. Tekitab materjali pinnale sinaka oksiidikihi, mis takistab jahutusvedeliku äravoolu ning sellega hoiab ära terakasvajat. b. Kõige efektiivsem puuridel ja keermepuuridel. 6. Pronksiga katmine a. Peamiselt kasutatakse HSCo ja HSSV puhul. Tekitatakse tööriista pinnale õhukese oksiidikihi. 7. FeN – Nitriitimine a. Nitriitimine on protsess, mis suurendab materjali pinna kõvadust ja vastupanu kulumisele b. Sobib hästi keermepuuridele malmi jt abrasiivsete materjalide töötlemiseks. c. Kasutatakse puuride sabadel, kulumiskindluse suurendamiseks. 8
annaabi.ee 
