Hegeli religioonifilosoofia kulmineerub lauses: "Kristliku religiooni kui religiooni körgeima astme sisu üldse langeb täiesti kokku töelise filosoofia sisuga." Filosoofia on töend sellest, et Jumala armastus, vaim ja substants on igavesti tagasipöörduvad protsessid. Inimene teab Jumalast, kuivörd Jumal inimestes iseendast on teadlik. See on teadmise teadmine, Jumala eneseteadvus löputus teadvuses. Hegeli gnostiline teosoofia samastab inimliku teadmise Jumala töelisuse teostumisega. See on körgeim mida ükski filosoofia on taotlenud. Kolmas ja körgeim absoluutse vaimu eksisteerimise vorm on aga filosoofia. Sest ka religioonis ei ole absoluutne vaim omandanud veel puhast möttelist kuju, vaid on veel seotud kujutluste ja tunnetega. Filosoofia asetab kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse möttelisse vormi. Hegel näeb filosoofia ülesandena "haarata aega mötetes", anda olevikule väljendus. Filosoofia on ajalooliste sündmuste teadlik kommentaator.
isikule peale samasuguse koormise kui on pandud nõudjale. 3. prop pr rikkumine 3astmeline testi (sobiv, vajalik, prop) abil tuleb välja selgitada. 4. põhiõiguste rikkumine d redutseerimine 0-ni h-le on antud d õ, kuid h peab õiguslikke tagajärgi siiski rakendama (otsustusd) eelkõige siis kui on tegemist väga intensiivse teokoosseisu teostumisega või kui tegemist on sama või kõrgema astme õn-ga, mis nõuab täpset õiguslike tagajärgede rakendamist. I juhul politseiõigus kui on oluliselt ohustatud õiguslikud hüved (in elu, tervis, omand). II juhul kui h seob iseend õ praktikaga. H enese sidumine H praktika ja-eeskirjade kaudu. 1. h praktika seotud võrdse kohtlemise pm-ga. H võib ennast siduda. 2. h eeskirjad õ ühtlase rakendamisega seotud (teatud ametkond rakendab teatud õn,
annaabi.ee 
