Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Paljudes luuletustes on kodu ja tee (idamaa sümbolid). ,,Härdus" ei meeldinud ametnikutöö. ´Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö,
vaim ja aine, meeleline ning ülemeeleline eri ole omavahel vastandlikud ega eraldiasuvad tõelisuse astmed. Steiner on suure panuse andunud ka mitmetesse sisukatesse kui ka filosoofiliste mõtetega loengutesse. Ta hakkas pidama loenguid, kus püstitas küsimuse: ,,Kas ülemeelelise vaimse taju kaudu saavutatut saab edasi anda teadusliku mõtlemise vormis ning teha see kultuuri ja praktilise elu jaoks viljakaks?" Esimesed loengute kuulajad ja lugejad tulid peamiselt teosoofilistest liikumistest ning kogukondadest. Tema loengusarjade ajalugu võib jagada kolme perioodi: 1. Esimene periood, kus pidas Steiner arvukalt loengusarju teosoofilistes ringkondades. Ta tegutses selle liikumise saksa haru peasekretärina ja kirjutas sel ajaperioodil oma vaimuteaduslikud põhiteosed; 2. Teine periood, kus tuleb loengutes esile vaimuteaduse viljastav mõju kunstidele. Teaduse kõrval pidas ta kunsti teise needa tõelisusse. Lisaks pidas ta seda inimese
annaabi.ee 
