A.H.Tammsaare astus peale gümnaasiumiõpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonda, sel ajal kirjutas ta üliõpilasnovelle, millest üks oli ,,Noored hinged" (1909). Teos ,,Noored hinged" on ühelt poolt nii autori- kui teosekeskne, lugejakesksust ei täheldanud, kuid kindlasti oli mingil vähesel määral sedagi. Ise pean antud teost pigem kaheks esimeseks, esiteks juba sellepärast, et ,,Noored hinged" kirjutas Tammsaare ise üliõpilane olles ja kogu teos ongi läbi imbunud üliõpilaslikust lähenemisest, tunnetest, maailmavaatest ja paljust muust, mis just sellele eale kohane. Samas kui ühelt poolt on teos Tammsaare eale vastavalt kirjutatud, on ta ka suuresti teosekeskse lähenemisega
5. Väärtus- ja hindamisküsimused – küsimused, mis eeldavad lugejalt isiklikku kriitilist suhet ja kujutatud ainesega, kriistilist maitset ja hinnangut. (Bloom) Kirjandusteose analüüs Kirjandusteose analüüsikese: autorist, teises või lugejas? 1. Autorikeskne lähenemine seob teise tähenduse autori tahtega, näeb kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsib teosest autori sõnumit (positivistlik lähenemine) 2. Teosekeskne lähenemine huvitub kirjandusteosest kui isesesvat elu elavast tähenduslikust tervikust. 3. Lugejakeskne lähenemine eeldab, et kirjandusteos valmib lugeja kaasabil, teosel pole valmistähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil. Proosateksti analüüsitasandid Tekstisisesed tasandid: Fiktsionaalne maailm, selle algus ja lõpp Narratiiv Teema, motiiv (peamotiivid, kõrvalmotiivid) Kujund (sümbolid), pealkiri, moto
Avatud vorm rikub suletud vormi peamisi reegleid Seisundidraamad tegevus on minimaalne, lahenduseni ei jõuta Episooddraamad puudub põhjuslikel seostel arenev lugu, esitatakse sõltumatuid stseene. Proosa poeetika Kirjanduse moodustavad autor, teos ja lugeja. Analüüsivõimalused Autorikeskne tähendus seotakse autori tahtega, otsitakse teosest autori sõnumit, teema viiakse paralleeli autori maailmavaate ja eluga Teosekeskne kirjandusteos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik teos võib sisaldada tähenduskihte, mida autor teadlikult ei lisanud. Tegelasi, teemat, ideed jne analüüsitakse autoriga seostamata. Lugejakeskne lugeja loob ise endale teose teose tõlgendus sünnib lugeja abiga. Autor Autori nimi on kaubamärk, mille järgi otsustatakse, kas lugeda raamatut või mitte. Autori rolli tähtsustamine ajajärkudel:
semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kirjandusteose analüüs jaguneb kolmeks: autorikeskne (autori tahe, maailmavaade, elukogemus, sõnum), teosekeskne (kui iseseisev tervik, planeerimata tähenduskihi; tegelaste, kompositsiooni jms analüüs) ja lugejakeskne (teos kui lugeja tõlgendus). Autor. Autor on teose looja. Keskajal oli autor anonüümne, renessansiajal tekstiga seostatud, romantismiajal geenius ja 20. sajandil pigem lugeja alam. Autor ja kaasaeg. Teoses väljendab teatava ajastu vaateid ja ideid. Igal ajastul on enda probleemid. Ajastu seab autori mõtlemise piirjooned. Autor,
Autor kirjutab teose-> see jõuab lugejani-> kirjandus Teos! Kirjandusteose analüüsikese võib asuda kas autoris, toses või lugejas. Erinevad lähenemised: Autorikeskne- seob teose tähenduse autoriga. --> Teos on autori maailmavaate ja elukogemuse kajastus, otsib teosest autori sõnumit. Mida on autor tahtnud oma teosega öelda? Millised olid teose loomistingimused? (Kus teos valmis, kui pika aja jooksul?) Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus (lapsepõlv, haridus, kodu jms)? Teosekeskne- teos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik. --> tegeleb teose tegelaste, kompositsiooni, ideestiku jms analüüsiga, püüdmata seda autori isikuga siduda. Lugejakeskne- eeldab, et teos valmib lugeja kaasabil. Kirjandusteosel pole valmis tähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil-> Iga lugea loob ise endale teose. Sageli ühendab kirjandusteose analüüs elemente kõigist kolmest lähenemisviisist. AUTOR Autor on teose looja. --> Eri aegadel on autori loojaroll olnud erinev.
Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules: Ootus ja igatsus isamaa vastu; pagulus; sõjavastasus; koduigatsus; värvikad kirjeldused; väga elurõõmus, aga ka väga masendav ja negatiivne; huvitavad väljendid. 15. Eepika olemus. Romaan ja selle liigid. Kõige populaarsem. Oluline on trio- autor, teos, lugeja. Kirjandusteoseid võib analüüsida kolmest aspektist: autorikeskne (Shakespeare) teosekeskne (Tammsaare teosed) lugejakeskne- tõlgendamine Sageli on kõik koos. Romaani puhul väga oluline autor e looja (lad.k). Eri aegadel on looja roll olnud erinev: keskajal ei väärtustatud autorit, sest kõige looja on Jumal ning inimene on vaid vahendaja või tööriist; renessansiajal hakati teose autorit väärtustama [trükikunsti leiutamine 15.saj Gutenberg], kirjandus läheb massidesse; romantismi ajal peeti
salm kaebad siis, et hädad suured. Oled sa siis nõnda hea, et sa üksnes teisi sead? 3. salm (Rahvalaul.) uurimisprotsess teaduslik uurimisprotsess koosneb kaheksast loogilises järjestuses olevast tegevusest: probleemi püstitamine; probleemi täpsustamine ja uurimiskava koostamine; ainese kogumine; ainese kirjeldamine; ainese analüüs; järelduste tegemine; uurimuse kirjutamine; uurimustulemuste avaldamine. uuskriitika New Criticism, teosekeskne uurimissuund, mis eirab analüüsis teoseväliseid ühiskondlikke ja kultuurilisi mõjutusi. Uuskriitikute lähtekohaks on tõdemus, et teose struktuuri ja tervikut ei saa tajuda teisiti kui tema enda kaudu. Uuskriitikuid ühendav joon on ka tekstianalüüsi kasutamine. Uuskriitika tekkis kahe maailmasõja vahelisel ajal Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides ning muutus 1940.1950. aastail akadeemiliseks uurimissuunaks. Uuskriitika esindaja on näiteks inglise kirjandusteadlane
annaabi.ee 
