muutmisega. 3. reguleerige polaroidide polarisatsioonitasandid teineteisega paralleelseks. Suurendage valgusallika ees oleva diafragma valgustatust seni,kuni mikroampermeetri näit enam ei suurene. 4. mõõtke fotovoolu tugevus polarisaatori ja analüsaatori tasandite vahelise nurga erinevate väärtuste puhul. Selleks pöörake analüsaatorit 0 kuni 180 ni ,mõõtes fotovool tugevust I iga 10 järel 5. Katseandmete põhjal koostage graafik If =f(cos2) ja võrrelge seda teoreetilisega. Töö teoreetilised alused. Polarimeetrit läbinud valguse intensiivsuse määrab Malusi seadus. I = I 0 cos 2 kus on polarisaatori ja analüsaatori tasandite vaheline nurk , I analüsaatorit läbinud valguse intensiivsus ja I0 analüsaatorile langenud valguse intensiivsus. Käesolevas töös on nii polarisaatoriks kui analüsaatorks Polaroid. Polarisaatorit läbinud valguse elektrivektori võnkumine toimub polarisaatori tsandis. Analüsaator
Punktis 5 mõõdetud ja arvutatud sünfaasse signaali võimendustegur: Teoreetiline väärtus: Ksünf = Rk / 2*Re Ksünf =6200 / (2 * 5600) = 0,554 Mõõdetud väärtus: Uv = 195 mV Us = 1 V Ksünf = 195 / 1000 = 0,195 Punktis 6 mõõdetud diferentspinge amplituud: Udif = 207,5 mV Teoreetiline: Udif=0,195mV 7 punktis arvutatud SSMT: SSMT = 20log(40*5,6*103*1*10-3) = 47,005 SSMT=20log(=20log(104,3/0,554)= 45,50 SSMT tulemus ligilähedane teoreetilisega. Kokkuvõte ja järeldused: Tutvusime diferentsvõimendi kasutusega ning tööpõhimõttega. Kasutasime selleks kahepolaarset toidet. Võimendit kasutatakse kohtades, kus on vaja mõõta nõrkasid signaale. Näiteks elektrodiagrammide registreerimisel. Samas on nad kasutusel ka operatsioonivõimendite juures.
.3 kordselt ületama mürapinge amplituudi vastuvõtja väljundis juhul kui saatja sisendis signaali pole. Umin 16mV 3x suurem 45mV Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10 D := 20 log U1 D = 46.936 U2 7. Jälgisime täisnurksignaali moonutusi ülekandel. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nelinurksignaali sagedusega 100 Hz, hiljem 1 kHz. Pidime võrdlema saadud signaali teoreetilisega. Nagu näha, pole täisnurksetest signaalidest eriti midagi alles. 100Hz puhul võib seda seletada sellega, et saatja ja vastuvõtja toiteallika enda sagedus moonutavad juba saadetavat sagedust. 100mV juures ei jõua isegi põhisignaal kohale, vb. 3. harmooniline. 1000Hz puhul näeme peaaegu puhast siinust. Jah. Kokkuvõte Antud töö käigus õppisime tundma raadiosaatjate ehitust, nendega töötamist ja signaalide edastamist
paur, Mõõtmine t, °C T, K y = ln p x = 1/T x·y x2 mm Hg 1 2 n= y = x = x·y = x2 = Järeldused. Mida määrati, mis meetodil, esitada arvutatud aurustumissoojuse väärtus, võrrelda katselisel teel leitud keemistemperatuuri kokkulangevust teoreetilisega, anda hinnang arvutatud Troutoni konstandi väärtusele Hinnatav osa Töö eesmärk: Määrata benseeni küllastunud arurõhk, aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Katsetulemused: Atmosfäärirõhk Patm= 756,13 mmHg ehk 1008,1 hPa (õppejõu poolt antud) Keemis- h, paur, Katse nr. temperatuur T,K 1/ T ln paur
4) Uarv=773,07 W/(m2*K) 5) Uarv= 700,73 W/(m2*K) Arvutuslikult saadud ja katseliselt määratud soojusläbikandeteguri väärtused erinevalt palju. Erinevus võib tulla sellest, et katsed on tehtud suurte soojuskadudega. Võrreldes kirjandusest saadud teoreetilise soojuseläbikandeteguriga 17 18 Uteo= 250-900 W/(m2K), siis saadud tulemused mahuvad sellesse vahemikku, millest võib järeldada, et katse oli edukalt sooritatud. Soojusülekandetegurite väärtuste võrdlemine teoreetilisega: 1)hsoe=3053,45 W/(m2*K) 2) hsoe=2818,2 W/(m2*K) 3) hsoe=981,5 W/(m2*K) 4) hsoe=1909,8W/(m2*K) 5) hsoe=1504,8W/(m2*K) 1) hkülm= 2047,3W/(m2*K) 2) hkülm= 2084W/(m2*K) 3) hkülm= 2120,9W/(m2*K) 4) hkülm= 2179W/(m2*K) 5) hkülm= 2214,7W/(m2*K) Kirjanduses saadud hteo= 140-340 W/(m2*K) Siin erinevad tulemused väga palju, mis näitab, et katse käigus on tekkinud suured vead. Esitatud graafik, kus soojusläbikandetegur sõltub Reynold'si arvust, näitab, et sooja vee
tunnuse poolestm siis need tunnused lahknevad ja kombineeruvad teises hübriidses põlvkonnas üksteisest sõltumatult. 12.Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega ² =(E- O) ²/O E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline 14.rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.
lahknevad ja kombineeruvad teises hübriidses põlvkonnas üksteisest sõltumatult. 12.Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega ² =(E-O) ²/O E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline 14.rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.
annaabi.ee 
