Ei selgitata, miks on sellised muutused füüsika ajaloos olnud. Teiselt poolt, teadlikult töötamine Lakatosi uurimisprogrammidega – esinevad probleemid. On raske aru saada (176), kuidas said kahe möödunud aastasaja teadlased olla kuulnud ettekijutustest, mida esitab alles hiljuti välja mõeldud metodoloogia; teiseks ei sobi Lakatosi metodoloogia dikteerima teadlaste valikuid, sest see polnud mõeldud teadlastele nõu andma; kolmandaks ei saa kirjeldada teooriavahetusi, mis sõltuvad teadlaste teadlikest otsustest ja valikutest (176). Lakatosi, Popperi ja Kuhni enesestmõistetavaks eelduseks on, et teeoriavahetuste seletatavus teadlaste otsuste ja valikute toel. Lakatos ja Popper ei suutnud asjakohaseid ettekirjutit teha teooriavalikul ja seega ei saanud nad kirjeldada teooriavahetust. Kuhn õigustab suvalist valikut, mis on teaduskonnati. 2.Objektiivselt esinevad võimalused (177-181). Teooria või programmi arendamise objektiivse võimaluse mõiste (177)
teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 59 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad
teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 56 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad
teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne, kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust. Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloo- gia teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulange- vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad
annaabi.ee 
