loodi ülikoolis eesti keele lektori koht · Õppetöö toimus saksa keeles · Aastatel 1826-1828 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, kuhu saadeti õppima andekamaid noori kõigist Venemaa ülikoolidest, et neist valmistada ette professoreid kõrgkoolide jaoks · 1850. a. jaotati senine laiaprofiililine filosoofiateaduskond ajaloo- keeleteaduskonnaks ja füüsika- matemaatikateaduskonnaks. · Endiselt tegutsesid arstiteaduskond, õigusteaduskond ja teoloogiateaduskond, mis valmistas ette pastoreid luteriusu kirikutele · Ülikooli ja üliõpilaskonna kasv nõudis uute hoonete püstitamist · Peahoone oli kitsaks jäänud ja aastatel 1856-1859 ehitati peahoonele juurde kahekorruselised tiibhooned, mille vahele püstitati romaani stiilis ülikooli kirik · Üliõpilaste arv, mis 1850-ndatel aastatel · kõikus 500-600 vahel, hakkas jõudsamalt kasvama 1870-ndail aastail, ületades 1880- ndate aastate algul 1200 piiri. Rõhuv
peahoone ümbruses. (Salupere 2004: 49) Senisele viiele teaduskonnale lisandusid põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja tehnikateaduskond. Tehnikateaduskond viidi 1936. aastal üle Tallinna ja sellega pandi alus Tallinna Tehnikaülikoolile. Umbes samaaegselt eraldus õigusteaduskonnast majandusteaduskond. (Salupere 2004: 50) 2.4Rahvusülikool võõrvõimude all Esimene nõukogude aasta tõi kaasa õppetöö ümberkorraldamise ja õppemaksu kaotamise. Likvideeriti teoloogiateaduskond, viidi sisse kursuste ja kateedrite süsteem ja nn punased õppeained. Kaotati akadeemilised seltsid, korporatsioonid ja muud üliõpilasühendused. Hakati maksma stipendiume. (Salupere 2004:51) Kogu nõukogude perioodil oli vähemalt 80% õppetööst eestikeelne. Umbes 80% üliõpilastest olid eestlased ja 20% võõrrahvusest. Vaatamata asjaolule, et kolm maamajandusteaduskonda läksid 1951. aastal üle Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu, suurenes teaduskondade arv 1982
annaabi.ee 
