Leo X, saates munga Johann Tetzeli, volitades teda vabastama inimesi karistustest raha eest. Köigi pühakute pühal, 31.10.1517 naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristamise kustutamise kohta. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid vöib ainult kinnitada jumala andestust. USUPUHASTUS Tuntuim diskussiooni pidas Luther Leipzigi linnas 1519 koos teoloogiaprofessori Johannes Eckiga, kes toetas tsehhi usureformaatorit Jan Husi. Tänu trükikunsti levikule, leidi Lutheri seisukohtadele palju elavat vastukaja. Juulis 1518 ilmus korraldus, millega Luther pidi 60 päeva jooksul Rooma jöudma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nöuti eksiöpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Juunis 1520 avaldas paavst bulla, milles ähvardati teda kirikuvandega, kui too 60 päevaga oma väiteid tagasi ei vöta
" (Petti 1998: 91.) Erasmus ülimaks sihiks oli kristliku religiooni uuendamine ning ta uskus, et seda on võimalik uuendada korraliku teadustöö kaudu heebreakeelse ja kreekakeelse piibli uurimisega. 1516. aastal ilmus Erasmuselt kreeka keelne Uus Testament koos uue ladinakeelse tõlkega. Uudne ja sisuliselt täpsustatud tõlge muutis Uue Testamendi mõistmist, andis toonastele teoloogidele jumalasõna tõlgendamises uusi impulsse. Ka noore teoloogiaprofessori Lutheri mõtlemisi ja arusaamisi pidi uus tõlge tugevalt suunama. Kui näiteks Vulgata ladinakeelses tõlkes oli Mt 4:17 kirjakohta tõlgitud "tehke või sooritage meeleparandus", siis Erasmuse tõlke vaste oli "kahetsege". ,,Vulgata näis viitavat välisele tegevusele, Erasmus aga väitis, et tegemist on sisemise psühholoogilise hoiakuga. See ja paljud teised kohad [...] osutasid Lutherile veenvalt seda, et skolastiline teoloogia oli rajatud tõlke vigadele." (Saard 2005: 203)
uskumatult veenva ja elegantse terviku. 18. Mozart ja Da Ponte koostöö Mozarti järgmine suurooper peale "Haaremiröövi" oli "Figaro pulm" commedia per musica. Etendus 1786. a. Bergtheater'is Viinis. Ilmselt oli see tähtsaim teos itaalia opera buffa zanris üldse. See oli I koostöö klassitsismiajastu väljapaistvaima libretisti Lorenzo Da Pontega, kellest sai Viinis õukonnaluuletaja pärast seda, kui ta oli Itaalias jäänud poliitiliste vaadete pärast teoloogiaprofessori kohast ilma ja Veneetsiast välja saadetud. Da Ponte libretod lähendasid ooperit valgusajastu kodanlikule draamale. Libretosid iseloomustab suur muusikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Juba järgmisel aastal 1787. sündis Mozarti ja Da Ponte koostööst teine geniaalne ooper "Don Gionvanni" dramma giacoso. Esitati 1787 Prahas.
annaabi.ee 
