neile tagantjärele omistatud kirjad ja lood apostlite tegudest. Peale selle arvati pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab värvikalt saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Kõiki kokku hakati nimetama uueks Testamendiks Vana + Uus Testament = Kristlik Pühakiri ehk Piibel Vana Testament- Messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus, kuid kristlaste jaoks pidi pühakiri sisaldama ka Vana Testamendi kuulutuste teokstegemist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesus Kristuse poolt. Evangeelium + apostlite kirjad/lood + Johannese ilmutusraamat = Uus Testament Kelle ajal sai ristiusust Rooma impeeriumi ametlik usk? Keiser Constantinuse
oluline. Selle viibimine sundis aga pärimust kirjalikult talletama. Kuna kristlus oli kasvanud välja juutide usust, siis oli Jeesuse sõnum saabuvast Jumalariigist ning usk temasse kui lunastajasse mõistetavad üksnes Vana Testamendi inimkonna pattulangemiseloo ja Messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetuste taustal. Vana Testament oli seetõttu kristlastele samavõrd püha kui juutidelegi. Kuid kristlaste jaoks pidi pühakiri sisaldama ka Vana Testamendi kuulutuste teokstegemist ja uue ajastu sisse juhatamist Jeesus Kristuse poolt. Nii valmis I sajandi viimasel kolmandikul kristlike autorite sulest mitu kirjutist Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumi (evangelion – kreeka keeles rõõmusõnum). Neist neli – Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumid – arvati hiljem pühakirja osadeks. Evangeeliumidele lisati lood apostlite tegudest, mitmed apostlitelt, eriti apostel Pauluselt, pärinevad või neile tagantjärele omistatud kirjad
annaabi.ee 
