Valitsus kontrollib rangelt määruse täitmist, mis keelab sabati ajal töö tegemise ja reisimise, näiteks ei liigu sel ajal riiklik transport. Kõiki sünni, abielu ja surmaga seotud küsimusi käsitlevad religioossed asutused, rabinaadid. Pidevaid sisekonflikte põhjustavad sekulariseerunud elanikkonna ja religioosset ülemvõimu omavate rabide lahknevad seisukohad. Konfliktide puhul on paljude iisraellaste meelest küsimus selles, kas elatakse teokraatlikus (jumalavalitsusega) või demokraatlikus riigis. Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudid väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks
tekkisid kombinatsioonid, niiet sageli võib konkreetset riiki liigitada eri riigivormide alla. Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. monarhi tahet ei piira õiguslikud eeskirjad. ta kehastab kõrgeimat võimu riigis seepärast ei ole monarhistlikul riigivormil avalik-õiguslik vaid eraõiguslik iseloom. monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki. tänapäeval on selline olukord võimlik teokraatlikus riigis. sellisteks riikideks on nt saudi araabia, kus on säilinud aboluutse monarhia teokraatlik riigivorm. riigipeaks on kuningas, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev, kohtu ja usuvõim. kuigi 1993 aastal võeti vastu põhiseadus, ei ole lubatud seal poliitilised erakolnnad ning ei toimu valimisi. näiteks võib tuua veel araabia ühendemiraadid, vatikani linnriigid. demokraatia võidulepääs muutis ka monarhistlike riikide õiguslikku iseloomu
annaabi.ee 
