Konspekt 2
2) kas ta on õiglane, sest seegi on Jumala tahe.
Jumal ei eksi, inimene aga küll - kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik
peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigusega lugu parem. Jumala tahtes väljenduvad
absoluutselt õiglased kõlbluspõhimõtted (nt kristluses: kümme käsku), milledele peab alati
vastama inimeste loodud positiivne õigus. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse
hindamise mõõdupuuks. Tuleb märkida, et puhtalt teokraatlikud õpetused käsitavad
keskajast alates võimu ja õiguse jagamatu allikana üksnes jumalikku, kusjuures riigis
kehtivad seadused ei saavat olla muud kui tegelike usunormide (kõrgema moraali normide)
saamatud tõlgendused. Sestap olekski mõistlikum rakendada otse vaid pühakirja norme.
Teiselt poolt alates keskajast hakatakse skolastikute poolt tuginema oma teoloogilistes
teooriates teatud määral antiikse loomuõiguse alustele, mis samas kohandatakse
teoloogiliste käsituste tõestamiseks