selle sisuks on raske tervisekahjustuse tekitamine. Kehalisest väärkohtlemisest võib tekkida raske tervisekahjustus. Kehaline väärkohtlemine on kergem kui raske tervisekahjustus. Raske kehavigastus. RASKE TERVISEKAHJUSTUSE TEKITAMINE Seisneb inimese tervise tahtlikus kahjustamises viisil, mis vastab vähemalt ühele punktidest 1- 6 toodud kirjeldusele. Tegu millega tervist kahjustatakse võib olla suvaline, tähtis on põhjuslik seos tagajärjega. Tegemist on suvalise teokirjeldusega materiaalse deliktiga – tegu ei pea seisnema üksnes füüsilise mõjutamisega (löömine, terariistaga või tulirelvaga haavamine) vaid võib esineda ka keemilise, bioloogilise mõjutamisega (mürgitamine, nakkust kandvate bakterite edasiandmine). Raske kehavigastuse tekitamine on üldjuhul tegevusega, kuid võib olla toime pandud tegevusetusega. Kehavigastuse iseloomu kindlaksmääramiseks on kohustuslik määrata ekspertiis.
Tegu on see, mis määrab kõike. Nt. vanglast põgenemine (loata äraminek vanglast kavatsusega mitte tagasi tulla). Oluline on fakt, et tegu on lõpule viidud. Formaalsed deliktid. 2. Tagajärjedelikt ehk materiaalne koosseis: karistus eeldab tagajärgi. Tihti ei ole oluline, mis viisil, tähtis on tagajärg. Tapmine § 113 on teise isiku surma põhjustamine. Mil viisil? Pole oluline. Materiaalsed deliktid. 1. Suvalise teokirjeldusega süüteokoosseis: 2. Spetsiifilise kirjeldusega süüteokoosseis: konkreetsel viisil toime pandud. Delikti liigid: 1. Tegevusdelikt: on kohustuva normi mittetäitmine. 2. Tegevusetusdelikt: on nõutav, et temalt oodatav tegevus oli talle pandud õigusliku kohustusena (mitte me eeldame, et ta käib sel viisil). Kui oli õiguslikult kohustatud, tuleb hinnata, kas oli tal võimalik seda kohustust täita või mitte (lähtudes teomodaliteedist jne).
3-1-1-88-14 (väärteomenetlus) 7 6.3. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 10. juuni 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1- 1-71-13, p 7; 5. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1- 90-12, p 7; 9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 12; 2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1)
annaabi.ee 
