digitaal-analoogmuundur (DAM), mis muudab juhtimisseadme diskreetaja väljundsignaali u(k) täituri pidevaja sisendsignaaliks u(t) 1.20 Mida teeb juhtimissüteemis ADM (analoog-digitaalmuundur)? (ADM), mis muudab anduri pidevaja väljund-signaali y(t) juhtimisseadme diskreetaja sisendsignaaliks y(k) 2. Nihketajurid 2.1 Mis on potentsiomeetertajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis tema väljundiks? 2.2 Mida mõõdetakse tensotajuriga? Tensotajureid kasutatakse nii deformatsioonide (väikeste nihete) kui ka mehaaniliste pingete mõõtmisel masinate ja mehhanismide detailides ning konstruktsioonides. Neid saab kasutada veel teiste mehaaniliste suuruste (rõhk, vibratsioon, kiirendus jne) mõõtmisel, mis on eelnevalt muun- datud nihkeks. 2.3 Mis on tensotajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis tema väljundiks? 2.4 Millest sõltub tensotajuri väljund? Sõltub kas asi on deformatsioonidega või mehaanilise pingega. 2
takistus temperatuuri tõusmisel kasvab, st on positiivse takistuse temperatuuri teguriga. termotakisteid kasutatakse elekrtoonikas soojuse mõõtmiseks ja temperatuuri reguleerimise juhtimiseks Tensotakisti ?-Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakisti takistus sõltub välismõjuritest, mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Takistustajurite hulka kuuluvad ka tensotajurid, mille takistus muutub tajuri deformeerimisel. Tensotajureid kasutatakse jõudude, momentide, rõhkude ning dünaamilistes süsteemides ka kiirenduse mõõtmiseks. Tensotajurid jagunevad pealekleebitavateks traat- ja linttajuriteks ning integraallülitustena toodetavateks pooljuhttensotajuriteks. Traat-tensotajur koosneb aluskilele sik-sakina paigutatud traadist, mille takistus deformeerimisel muutub (joonis 2.2). Traadi kogudeformatsioon sõltub tajuri mõõtmetest, s. o. pikkusest A ning sik-sakkide arvust ehk kaudselt tajuri laiusest B.