Töö käik. Valmistasin 50 ml vesilahuse butanoolist. Lahjendasin lahust 1:2 5 korda. Alust konsentratsiooniga lahusest, hakkasin läbi viima katset kasutades tensiomeetr puhast vett, sest tnsiomeeter on varem saanud veidi kahjustada ehk katse tule t lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist da molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses ust lahjendust 1:2 huga 25 ml st 1:2 5 korda. Alustades kõige väiksema sutades tensiomeetrit. Kõige esimesena kasutasin ustada ehk katse tulemused on selles mõjutatud. Kalibreerimisteguri valem: Tabel 1 Kontsentrat Katse nr sioon, mol/l 1 0.5 2 0.25 3 0.125 4 0.0625
Kastmist tuleb alustada siis, kui mulla niiskus on langenud lubatava alampiirini, järelikult tuleb jälgida mulla niiskusolusid. Tänapäeval hinnatakse niiskust visuaalselt, instrumentaalselt või arvutuslikult. Visuaalne meetod on kõige lihtsam, aga ka kõige ebatäpsem, kastmisega kiputakse hilinema. Täpset kastmisreziimist kinnipidamist võimaldab instrumentaalne meetod , kus mulla niiskust määratakse sademetaga. Kõige töökindlamaks peetakse tensiomeetrit (irromeeter). See on veega täidetud toru, mille alumises otsas on mikroobne otsik, ülemises aga rõhumeeter. Kui tensiomeetri poorne otsik panna vette, siis rõhk on null, kui aga asetada tensiomeeter mulda, hakkab rõhumeeter näitama vaakumit, sest mullaveele mõjuvad kapillaarjõud ja seda suuremat vaakumit tensiomeeter näitab. Kui sademete või kastmisvee tõttu mullaniiskus suureneb, siis vähenevad ka kapillaarjõud ja vaakum tensiomeetris väheneb samuti. Tensiomeeter tuleb
annaabi.ee 
