Lassust võlus Madalmaade heliloojate jõuline, isikupärane, väljenduslik, tundeline ja julge väljenduslaad. Oma loomingus lähtus ta samadest suundadest muutes neid teksti piltlikumaks tegemise huvides veelgi impulsiivsemaks ja värvikamaks. Lassus kasutas kohati lausa atonaalsust, vähendatud ja suurendatud intervalle, ootamatuid kontraste Lassuse üle-euroopaline tuntus saabus seoses tema kogumike trükkimisega 1555-1556. 1556 läks Münchenisse Baieri hertsogi õukonda, algul tenorilauljaks, hiljem (1564) kapellmeistriks. Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a
Lassust võlus Madalmaade heliloojate jõuline, isikupärane, väljenduslik, tundeline ja julge väljenduslaad. Oma loomingus lähtus ta samadest suundadest muutes neid teksti piltlikumaks tegemise huvides veelgi impulsiivsemaks ja värvikamaks. Lassus kasutas kohati lausa atonaalsust, vähendatud ja suurendatud intervalle, ootamatuid kontraste Lassuse üle-euroopaline tuntus saabus seoses tema kogumike trükkimisega 1555-1556. 1556 läks Münchenisse Baieri hertsogi õukonda, algul tenorilauljaks, hiljem (1564) kapellmeistriks. Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a