Mesopo- *palju jumalaid *kiilkiri savitahvlitel *astronoomia *kuningalossid *kuninga orkester tähtsaimad Bel, *matemaatika *reljeefid *lüüra taamia Marduk, Istal *silpkiri *usuti astro- *skulptuurid *lauto *kuningasja *Niniveses loogilisi en- *Paabeli torn *templimuusikud preesterjumala saviplaatide nustusi, *"rippuvad e. leviidid asemikud raamatukogu unenägusid aiad" lossi *muusikaõpetuse *pärast surma *vanim eepos *veterinaaria katustel alged templites viletsus, jumalad kangelasest *Babüloni *oluline eelaste
laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Teadmised muusika kohta pärinevad kalju ja puude joonistuste põhjal, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillide ja matmiskohtade põhjal. Vanakreeka kultuur 8-7sajandil eKr. Vanakreeka kultuur on vanimaks kultuuriks, kus oli väga oluline koht muusikal, poeesil ja tantsul .Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille
3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse puhuda. 4.A)leviidid- kõige esimesed kutselised muusikud, templipreestrid, kellest kujunesid hiljem templimuusikud. B)Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants.
isikute üleskirjutised, arheloogilised leiud (pillid). Egiptus flööt Egiptus harf Egiptus salmei (aulos) Ninive - trompet · Vanad kultuurrahvad · Egiptus · Varasematel aastatel oli Egiptuse muusika piduliku ja väärtusliku mõjuga. · Aasia mõjudel (orjad) muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks. Muusika see oli eluga kaasas käiv rõõm. · Oluline oli ka templites ja templikoolides harrastatud muusika. Templimuusikud (leviidid) -> naised. Templikoolides õpetati laulma ja pilli mängima. · Templirituaalides käisid algselt koos pillimäng ja laul. · Reformi ajal tõrjuti kõik pillid templimuusikast. Ainukesena jäi pidama sistum e käristin (viljakus jumalanna kultuspill). · Kõik pillid jumalate kultuspillid. · Sistum oli preesterliku väe- ja autoriteediga seotud. · Veel üks varasematest pillidest oli harf. · W. A
järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid- olidKõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada LähisIda templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud leviidid b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad
Aiscylos, Sophokles, Euripides klassikalise tragöödia rajajad Ambroosiuse laul püha Ambrosiuse auks nimetatud laul Assurbanipali isik, kes kõik savitahvlid üle maa kokku kogus Benedictus koostas kloostrireeglid Boethius pani sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Guido Arezzo andis neumadele silp- ja tähtnimetused, võttis kasutusele uue lauluõpetusmeetodi ``Guido käsi'' Keironoomia meloodiakaare näitamine käemärkide abil Leviidid naissoost elukutselised templimuusikud Kantor kirikulaulu õpetaja Rooma läänekiriku sümboolne keskus
Templi hävitamine, kui Babüloonia (Paabeli) kuningas Nebukadnetsar vallutas 587 eKr Jeruusalemma (juutide Paabeli vangipõlv). Templi uuesti üles ehitamine, valmis u 515 eKr. Heroodes Suure ajal 19. eKr uue, veel uhkema templi ehitamine. 70. pKr hävitasid roomlased templi. Alles on Nutumüür, templi asemele on ehitatud 7. saj. moslemite Kaljutoomkirik (mosee). Kõige olulisem teenistus Jeruusalemma templiteenistus. Muusika koos pillimängu ja tantsuga Preestrid, s.h templimuusikud üks 12-st Iisraeli suguharust leviidid. Juudi usundi mõjud/eeskujud ristiusule: Ristiusk sünnib judaismist. Liturgilise kalendri kujunemine kindlate päevade seostamine kindlate laulude/tekstidega. Templiteenistus ohvriteenistus tapeti tall. Kristlik teenistus missa on samuti ohvriteenistus, ehkki sümboolselt kedagi enam ei ohverdata, keegi on juba ohverdatud.
annaabi.ee 
