religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil Baas ja tüvi on ühendatud metallist klambritega. Sammas Joonia stiil Friis ja kapiteel Vana Kreeka enamlevinumad ornamendid 1-2. meander 3. munavööt 4. hammaslõige 5. lainevööt
kaljutemplites, kus on kasutatud looduslikke koopiaid. Tuntumaid varasemaid siva templeid on Kailasarotha koobastempel Elloros ja Elephanta Bombay lähedal. Tähelepanuväärseid Lõuna-India varased templid on püramiidjas Mamallapurampi tempel ja mitu ratha tüüpi templit. Põhja- Indias egitati rikkalikult dekoreeritud torniga nagarosikhara tüüpi templid. Neist tuntuim on Kandarija Mohadeo Khajurahas. Islami tungimine Põhja-Indiasse tõrjus traditsioonilise templiarhitektuuri maa lõunasse. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, mis sageli läheneb küll väga ümarplastikale, kuid seintele ja sammastele paigutatuna on siiski vaadeldav põhiliselt ühest küljest. Reljeef vastab kõige paremini jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid stseene. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. Ülev vaimsus esineb kõrvuti ja läbisegi kõige maalähedasema meelelisusega.Samuti on
pealt suures osas lahtine. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, veel edasi mõned väiksemad ruumid, kus olid jumalakujud. Peafassaad sissekäiguga oli templi kitsal küljel. Otsetee viis väravast kõige pühama paiga suunas. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest kõrgest, längus esiseinaga müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Egiptuse templiarhitektuuri tähtsaks elemendiks sai sammas, mis enamasti meenutas mõnda taime papüürust, palmi, lootust jne. Kasutati ka 16 kandilist nn. protodooria sammast. Sammaste ja müüride monotoonsust vähendasid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid, templite eest lehvisid värvilised lipud kurjade vaimude eemalepeletamiseks. Omaette tüübi moodustasid nn. päikesetemplid, mille tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt ka hieroglüüfidega kaetud
Trajaanuse valitsusaega iseloomustavad suured sõjalised võidud ja elav ehitustegevus. Trjaanuse sammas on 38 m kõrge. On laotus hästi sobitatud ümmargustest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefide riba. Kujutab Trjanuse sõjakäiku Daapiasse. Trjanuse järglase Adrianuse valitsemisajal ehitati Pantenon- üks rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi. Pantenon oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles hoones lahendati esmakordselt monumentaalse templiarhitektuuri ülesanded. Pantenon on ümarehitis ehk rotund, mida katab hiiglaslik kuppel. Siseruumi kõrgus 42,7 meetrit ja kupli läbimõõt 43,5 meetrit. Kuppel on seestpoolt täpne poolkera. Hoone on ehitatud tellistest ja betoonist. Seinte paksus üle 6 meetri. Kaalu vähendamiseks jääti seintesse tühimikud. Seinad kaeti kallihinnalise marmoriga. Ruumi valgustab kupli tipus olev 9 m läbimõõduga ava. Termid olid ettenähtud pesemiseks, suplemiseks, füüsilisteks harjutusteks ja puhkamiseks
Inspireerituina mägedest, olid nad hiiglaslike mõõtmetega. Nagu kõik iidse Egiptuse surnutemplid või hauakambrid, paigutati ka püramiidid jõe läänekaldale; templid, mis olid mõeldud elavatele, püstitati aga jõe idakaldale. Suur Sfinks, kes asus näoga tõusva päikese poole, nägi ette elu algust ning tema selja taha jäi päikeseloojang, mis sümboliseeris surma. Usuti surmajärgsesse ellu, mida sümboliseeris Sfinksi vaade ettepoole horisondi suunas. Egiptuse templiarhitektuuri tähtsaks konstruktiivseks elemendiks sai s a m m a s , mis enamasti meenutas mõnda Egiptuses kasvavat taime - papüürust, palmi, lootost jne. Suured püramiidid - nt vaaraodele Mycerinusele, Cephrenile ja Cheopsile kuuluvad püramiidid - olid ümbritsetud suurte nelinurksete, kaldus külgseintega mastabadega (s.o eriline hauatüüp Egiptuses, mis koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal olevast nelinurksest
annaabi.ee 
