Suved on päikeselised, soojad ja kuivad. Vihmahood võivad olla vägagi ootamatud. Igal aastaajal on sademeid maa põhjaosas, Ecuadori piiri lähedal. Lõunapoolsetel rannikualadel on sademed on väga harvad ja mõnel pool võib aastas sadada vähem kui 150 mm. Suvel on temperatuurid enamasti vahemikus 18°C kuni 22°C. Väga harva kui temperatuur jõuab 30°C lähedale. Kõrbepiirkonnas võivad temperatuurid ulatuda aga kuni 35°C-ni. Talvised temperatuurivahemikud on enamasti 14°C-st 21°C-ni. Väga harva langevad temperatuurid alla 10°C. Rannikualale jääb ka Peruu pealinn Lima. Seal on päevased temperatuurivahemikud läbi aasta 18°C-st 27°C-ni. Kõige külmem on augustis ja kõige soojem on veebruaris. Öised temperatuurivahemikud on 15°C ja 19°C vahel. Sademeid on aastas alla 15 mm. Peaaegu pool sellest tuleb maha septembris. Andide mäestikus sõltub konkreetne kliima oluliselt kõrgusest merepinnast.
mõttes oleneb taimede geograafilisest kasvukohast. Mõne taimeliigi seemnete idanemiseks piisab vaid paarist plusskraadist, enamikule on vaja 6-8 soojakraadi ja mõnele nõudlikumale 13-15 kraadi. Optimaalsed köögiviljade idanemise temperatuurid on toodud tabelis 2 koos keskmise idanemise ajaga päevades. Köögiviljad on tabelis järjestatud optimaalse idanemistemperatuuri alusel. Erinevate autorite hinnagul varieeruvad idanemiseks optimaalsed temperatuurivahemikud üsna laias ulatuses. Paasiku (2008) järgi vajavad kõige soojemat temperatuuri idanemiseks kõrvits, kurk, melon ja paprika, alla 10ºC idanevad aedporgand, hernes ja põlduba. Secheri (2006) ja Hansaplant'i (2010) soovituste põhjal on aedporgandi optimaalne idanemistemperatuur vastavalt Secheril +2-18, ja Hansaplantil +18-21ºC. Kuna porgandit külvatakse talve alla, siis usun, et porgandi idanemistemperatuur on pigem all 10 ºC kui üle 18 ºC. Kuigi kirjanduse
kiude lagunevad ilma sulamata (nt looduslikud kiud). Tavaliselt langeb kõrge temperatuuri puhul kiudude vastupidavus, suureneb pikenemine, paremini ilmnevad vetruvad omadused. Olenevalt kiu omaduste muutumisest kõrge temperatuuri mõjul eraldatakse kiudude soojuskindlust ja soojuspüsivust. Kiudude soojuskindlus iseloomustab ajutisi muutusi ja nende omadusi kõrgel temperatuuril. Soojuskindlus eraldab temperatuurivahemikud, mis teatud aja jooksul ei avalda kiududele kahjulikku mõju. Kiudude soojuspüsivus iseloomustab omaduste jäävaid muutusi kõrgel temperatuuril ja see määratakse kindlaks pärast kiudude jahutamist normaaltemperatuurini. Soojuspüsivus määrab kindlaks võimalikud kiudude tugevuse kaod ja pikenemise olenevalt temperatuurist, mõjutamise ajast ja kiudude kasutamise otstarbest.
Viivisenõuet saab esitada (ainult töötasul on 3. A aegumistähtaeg, viivisel on 4 kuud). Viivist võib nõuda ala töötasu sissenõutavaks muutumise päevaks 30. jaan 2021 Viivis vöga õkv-ne ei kasutata, enne oli 0,5%p 21.10.2020 Eelmine kord. TA on lepingut rikkunud või töötajast endast tulenev põhjus. Vaidlustamine: kui TA rikub § 91 alusel. Ükski seadusakt ei määra, millised temperatuurid peavad töökohas olema, küll aga on tööinspektsioon andud soovituslikud temperatuurivahemikud. Soovituslikud temperatuurivahemikud lähtuvalt töö laadist on järgmised: • töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C; • töödel, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C; • töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust, 17–23 °C;