Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk. Samal ajal tekib põletamisel soojusenergiat. Olmejäätmetes sisalduv energiahulk sõltub jäätmete koostisest. Jäätmete põletamine toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või –tehastes. Rakendada tuleb järgmisi täiendavaid abinõusid põletusprotsessi potentsiaalsete keskkonnamõjude vähendamiseks: - põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Termilistest meetoditest võib välja tuua veel jäätmete pürolüüsi, mis on suhteliselt vähetuntud ja
Samal ajal tekib põletamisel soojusenergiat. Olmejäätmetes sisalduv energiahulk sõltub jäätmete koostisest. Jäätmete põletamine toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või tehastes. Olmejäätmete põletamise temperatuur peab olema vähemalt 800-850oC, ohtlikel jäätmetel vähemalt 1100oC. Rakendada tuleb järgmisi täiendavaid abinõusid põletusprotsessi potentsiaalsete keskkonnamõjude vähendamiseks: - põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Põletamisel tekkivat koldetuhka ja samuti suitsugaaside puhastamisel tekkivaid jääke (kips) võib nende
tonnile kivisöele või 0,2 tonnile kütteõlile. Jäätmete põletamine toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või -tehastes (ingl.k. incinerator), mille ülevaateskeem on toodud joonisel 4.9. Olmejäätmete põletamise temperatuur peab olema vähemalt 800-850oC, ohtlikel jäätmetel vähemalt 1100oC. Rakendada tuleb järgmisi täiendavaid abinõusid põletusprotsessi potentsiaalsete keskkonnamõjude vähendamiseks: - põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada; - olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Põletamisel tekkivat koldetuhka ja samuti suitsugaaside puhastamisel tekkivaid jääke
mida kõrgemal temperatuuril katkestub aurusärk ja mida madalamal temperatuuril algab konvektiivne jahutus. Allolevas tabelis tuuakse karastusvedelike umbkaudne jahutusintensiivsus. Tabel 12.1 Karastusvedelike omadused Keemisjahutuse Jahutuse suhteline temperatuuripiirkond intensiivsus temperatuuripiirkonda 0 Karstuskeskkond C keskel Vesi 20 0C 400 100 1 40 0C 300 100 0,7
optimaalsetel tingimustel 1 mikromooli substraadi konversiooni reaktsiooniprodukti(de)ks. Kui ensüümi toimeks on optimaalne 25°C, siis 1kat = 6 · 107 IU ehk 1 IU = 16,67 nkat Asudes mingi ensüümi aktiivsuse määramisele, tuleb teada: ¾ ensüümireaktsiooni üldvõrrandit kasutatava substraadi puhul, ¾ ensüümi aktiivsuse sõltuvust substraadi kontsentratsioonist, ¾ ensüümile optimaalset keskkonna pH väärtust, ¾ temperatuuripiirkonda, kus ensüüm on stabiilne ja omab kõrget aktiivsust, ¾ ensüümi vajadust kofaktori (metalli ioonid või koensüüm) järele, ¾ analüütilist protseduuri, millega detekteerida produktide sisalduse suurenemist või substraadi kontsentratsiooni vähenemist keskkonnas ensüümireaktsiooni vältel. Biokeemia praktikumis tutvutakse kolme ensüümiga, mis omavad olulist füsioloogilist rolli, kuid mis leiavad rakendamist ka tehnoloogilistes protsessides ja/või analüütikas.
annaabi.ee 
