Vee molekulidel on väga tugev vastastiktoime ja sellest tingituna erakordselt suur erisoojus (iseloomustab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra; on veel 1 cal/g) ja aurustumissoojus (kindla ainekoguse aurustamiseks vajalik soojushulk; vee aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub). Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava
nähtava valguse spektris. Infrapunalaine on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kasutusalad: 1) Öönägemine - Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. 2) Termograafia - Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. 3) Kommunikatsioon - Kasutatakse mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. 4) Soojendamine - Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel, sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi.
sihtmärke kindlaks teha nagu inimesed ja sõidukid. Teises maailmasõjas kasutati öönägemisaparatuuri snaiperitel. Suits on infrapunakiirguses rohkem läbipaistev kui tavalises valguses, sellepärast kasutavad tuletõrjujad infrapunakiirguses näitavaid seadmeid tulekahjude kustutamisel, kui nad töötavad suitsuga täidetud aladel. Termograafia Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. Seda kasutatakse igal pool, kus temperatuuri teadmine võib anda vajalike teadmisi süsteemist, objektist või protsessist. Kasutatakse palju tingimuste hindamiseks, kvaliteedi tõestamiseks, kohtulikul uurimisel elektrilistel ja mehaanilistel süsteemidel. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Samuti kogub populaarsust asfaldi
LOODUSVÖÖNDID MÄESTIKES *maakeral välja kujunenud kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel *kõrged mäeahelikud mandrite servaaladel takistavad õhumasside liikumist, mistõttu on raskendatu külma õhu (raske) edasiliikumine st. esineb järske temperatuurimuutusi *talvel väga külm, sest õhuvahetus on piiratud ja päike paistab madalalt; ei soojenda orgusid (Oimjakoni nõus põhjapoolkera külmapoolusel) *talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke *õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades ca. 6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb
Paekivi murdub eri piirkondades ja kihtides väga erinevalt mõned kihid moodustavad vaid õhukesi, kuni 3 cm paksuseid plaate, teised võivad murduda telliskivipaksuste tükkidena. Maapinnalähedastes kihtides paiknev paas on üldjuhul habras ja sillutiseks ei sobi. Niisugune kivi hakkab maapinnal temperatuurimuutuste tagajärjel kiiresti lagunema. Välitingimustesse sillutise rajamiseks ei sobi ka dolomiit, mis on väga poorne ja samuti ei talu temperatuurimuutusi. Sügavamates kihtides leiduva paasi toon võib olla väga varieeruv kollasest sinakashallini. Kusjuures hall paas on osutunud veidi vastupidavamaks kui kollakas. Paetuhk on aga külmatundlik pakasega võib selles tekkida külmakergitus, mis kergitab ka kive ja muudab kevadeks kogu teepinna konarlikuks. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud ka ilusaid skulptuure. Paekivi ja kasutusalad.
Laboratoorsed nõud Enamik laboratooriumis kasutatavaid nõusid on valmistatus õhukeseseinalisest klaasist. Sellised nõud taluva paremini järske temperatuurimuutusi ja nendes on võimalik aineid soojendada või keeta. Nõud võib mõtteliselt jagada kaheks: kasutuse eesmärgil olevad nõud ning erilisest materjalist valmistatud nõud. Kasutuse eesmärgil jagatakse nõud veel üldkasutatavateks, spetsiaalseteks ja mõõtevahenditeks. Materjali järgi jagunevad vastavalt sellele, millest need valmistatud on (klaasist, portselanist, plastmassist, metallist) Praegu räägin ma aga 12. enamkasutatavatest vahenditest.
· pinnakate: kaetud regoliidikihiga, mis meenutab märga liiva ning mille paksus on mõni meeter kuni mitukümmend meetrit, puudub vesi; · temperatuuridevahemik: öösel enne Päikese tõusu 180°C kuni keskpäeval ekvaatoril +110°C; · kogupindala: 38*106 km2. Optilise aparatuuri omadused: · kergesti purunev, · habras, · lööke ei talu, · väikese massiga, · väga kallis, · korrapärase kujuga, · kardab järske temperatuurimuutusi. Optiline aparatuur sisaldab: · raadiosaatjat, · mikroprotsessoreid, · optikat, · arvutustehnikat, · videokaamerat, · andureid. Nõuded transportsüsteemile: 2 · peab tagama aparatuuri terveksjäämise; · kasutatud õiget konstruktsiooni ja materjale; · õige lõppkiirus põrkehetkel (õige kriitiline kõrgus ja kiirus), v=g*t (t=?), vk=(g*t)/2;
prozektor, mille valgust silm ei näe, sest on madala sagedusega. Iseloomulikuks pildiks on veidi punakas või täesti mustvalge pilt. On võimeline nägema kehade soojuskiirgust (isegi värskeid jalajälgi). Prozektori valgusvihk alati ei kahjusta. Odavaim infrapuna- öönägemisseade on väike M/V-turvakaamera, millel on IR-LED küljes (al. 400kr). Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uurivat objekti mitte kahjustav testimeetod,et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna.Seda kasutatakse igal pool,kus temperatuuri teadmine võib anda vajalikke teadmisi süsteemist,objektist või protsessist.Kasutatakse palju tingimuste hindamiseks,kvaliteedi tõestamiseks,kohtulikul uurimisel elekrtilistel ja mehaanilistel süsteemidel. Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades,et inimesi soojendada ja lennukites,et eemaldada jää tiibadelt.Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine
· Klaas ei sula kindlal temperatuuril vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. · Sellepärast saab pool vedelast klasist puhuda pudeleid ja purke, tõmmata klaaslinti ja torusid. · Aknaklaas peab sisaldama võimalikult vähe rauaühendeid, sest Fe(II) muudab klaasi tumeroheliseks, Fe(III) punakas-pruuniks. · Klaas on keemiliselt vastupidav ja kõva, kuid rabe ei talu lööki, painutamist ja järske temperatuurimuutusi. PUIT · Ehitusel laialdaselt kasutatav looduslik orgaaniline materjal · Odav, küllaltki tugev, kerge, hästi töödeldav, värvitav ja liimitav materjal · Struktuurilt meenutab puit natuke raudbetooni · Üle poole puidu kuivaainest moodustavad tugevad ja painduvad tselluloosikiud · Need on teise polümeerse ühendiga ligniiniga seotud võrdlemisi jäigaks ja kõvaks materjaliks · Risti kiudu tõmbele on puidu tugevus väike
Tihti räägitakse katusest kui maja viiendast fassaadist. Ja nii see kindlasti ka on. Kuid tuleb tõdeda, et katuse ülesanded on pisut keerulisemad kui seda on tavalisel majaseinal. Vihmasadudele, tuultele ja lumele vastupidamine nõuab õigeid materjale. KUIDAS KATUS TOIMIB? 1.1 Katusekivid Klassikaline katusekivide materjal on savi. See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta talub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Vastupidiselt laast või rookatusele, mis on samuti traditsioonilised ja looduslikud katusematerjalid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal, betoon. Katusekivid on disainitud nii, et vihmavesi või lumi maha jookseks,
valget kohta, sest valgusepuudus võib mõjuda hukutavalt. Vajab kastmist vähem ja ümberistutamist harvem, kui teised sõnajalad. 4.4. Juusadiantum Adiantum capillus-veneris Juusadiantum on levinud troopikas, kuid kasvab ka Lõuna- ja Lääne-Euroopas, enamasti poolvarjus maapinnal ning kivide vahel ja kaljupragudes. Juusadiantum kasvab toatingimustes kuni 30 cm kõrguseks. Tema helerohelised lehed on pitsilised, graatsilised ja õrnad. See taim on ka õrna iseloomuga ega talu suuri temperatuurimuutusi, samuti vajab ta teistest sõnajalgadest rohkem valgust. Niiskemad ruumid, nagu vannituba, on juusadiantumile ideaalseks kasvukohaks. Kastmise suhtes on taim keskmisest nõudlikum. 13 Joonis 5. Juusadiantum ( Medivetus ... 21.01.2020). 14 KOKKUVÕTE Sõnajalad on põnevad ja dekoratiivsed taimed. Kui tead nende vajadusi, siis ei ole nende kasvatamine üldse raske
Bakterite kujurühmad Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes,...
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljas...
1.5.3.16.Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt 2. Raskelt põlevad, 3. Põlevad (combustible) on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud 1.5.3.17.Termiline püsivus. Materjali võimet purunemata taluda vahelduvaid temperatuurimuutusi nimetatakse termiliseks püsivuseks. 1.5.3.18.Mahupüsivus Soundness Mahupüsivus on materjali omadus säilitada peale valmistamist ekspluatatsiooni tingimustes oma geomeetriline kuju ja ruumala ning mitte praguneda tema sees toimuvate reaktsioonide või pingete tõttu Mahumuutusi põhjustavad: · temperatuuri muutumine · niiskuse muutumine · ja ka materjalis toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid 1.5.3.19.Peenus (disperssus) Fineness.
Mandrilise kliima tõttu on toimunud nihe madalamate temperatuuride suunas. Läänemere temperatuuri aastaajaline muutumine, samuti ka temperatuuride omapärane jaotumus avaldub otseselt mõju selle veekogu elanikkonnale. Karmide temperatuuritingimuste tõttu suudavad Läänemeres elada: 1. Külmalembesed liigid, kes hoiduvad peamiselt sügavamatesse, ka suvel külmadesse veekihtidesse, ja on arvukamad mere põhjapoolsetes osades; 2. Avarasoojased liigid, kes taluvad tunduvais temperatuurimuutusi. Temperatuuritingimuste muutumisest aasta vältel on tingitud mitmesugused sesoonsed nähtused veeorganismide elus, näiteks hoidumine kõige sobivama temperatuuriga veekihtidesse, toitumise, rännete ja sigimise sesoonsus jne. Kalad ja mitmed teised veeorganismid on sigimisperioodil stenotermsemad, s.o. nõudlikumad temperatuuritingimuste suhtes. Sigimiseks vajalikud temperatuurid olenevad liigi päritolust, kusjuures avaldub vastavate temperatuurinõudluste suur püsikindlus
üksikut materjalis eristada, samuti on keeruline andmeid mõtestada, arvestamata ühiskonna kohta seni oletatut Pikaajalised kliimamuutused: mida uuritakse? • Ookeanisetted – mikrofossiilide uuringud – liigid, arvukus, 18O /16O hapniku isotoopide suhe • Puuraugud jääkilpides – Antarktikas jõutud kuni 740 000 a tagasi – Gröönimaal vähemalt 200 000 a • Setted stalagmiitides - samuti 18O /16O suhe, andmed orkaanide kohta • Uuritakse temperatuurimuutusi ja nende kiirust, aga ka valitsevat tuulesuunda jm • Seos inimasustuse kujunemise ning inimtegevusega Rannajoonte modelleerimine ja arheoloogia • Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus • Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono-loogia • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga Geoarheoloogia: maastikuandmed kitsamas piirkonnas
Vee molekulidel on väga tugev vastastiktoime ja sellest tingituna erakordselt suur erisoojus (iseloomustab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra; on veel 1 cal/g) ja aurustumissoojus (kindla ainekoguse aurustamiseks vajalik soojushulk; vee aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub) . Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket.
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
Selgitage: Relva puhastamisel ebasoodsates tingimustes jälgige alljärgnevat. Tugevas vihmasajus ja niisketes oludes kandke leegisummutil leegisummuti kaitset (harjutustel, kus ei tulistata) ning kontrollige regulaarselt, et relval ei oleks roostet. Kui on, siis eemaldage rooste. Külmades oludes puhastage nagu tavaliselt, kasutades mõõdukalt õli (vajadusel segage õli piiritusega). Kui temperatuur on pidevalt alla nulli, ärge relva õlitage. Vältige suuri temperatuurimuutusi (näiteks külma käest lühiajaliselt sooja ruumi viimist ning pärast tagasi külma kätte viimist), kuna see võib põhjustada niiskuse kondenseerumist ning relva osad võivad teineteise külge kinni külmuda. Kuivades, liivastes ja tolmustes oludes eemaldage õli täielikult(relva liikuvad osad peavad jääma kergelt õlitatuks). Võtke relv osaliselt lahti ja laske seista natuke aega päikese käes. See toob õli hästi esile, mida saab seejärel kuivatada lapiga. Aeg-ajalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
