Läänemeri
000 ruutkilomeetri võrra. Viimase aastakümne pehmete talvede ajal on Läänemere
maksimaalne jääkate katnud Läänemerest 15 62 protsenti. Ka jää paksuse ja jäätalve
pikkuse muutumist võib hinnata temperatuuri tõusu abil. Mudelid näitavad teisalt, et
Botnia lahe põhjaosa ja Soome lahe idasopp jäätuvad igal aastal ka siis, kui kliima
praegusega võrreldes tunduvalt soojeneks. Neis piirkondades oleneb jäätalve kestus
temperatuurimuudatustest vähem kui Läänemere teistes osades.
Meretranspordi seisukohalt on jäätalve leevenemine üks väheseid kliimamuutuste
kasulikuks tunnistatud mõjusid. Kuid sellegi teeb küsitavaks asjaolu, mis seostub
tuulisuse ja tormide tekkes toimuvate muutustega. Seega ei pruugi pehme, kuid tuuline
jäätalv sugugi olla kerge talv. Tuulisuse tõttu läheb merejää kergemini liikvele ja takistab
kuhjudes meresõitu. Näitena võib tuua 2002/2003.a. talve, mil jäätalv oli Läänemeres ja