OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000
ülekoormustel, kuid vajab ise kaitset lühisvoolude eest; kui väljalülitatav vool suureneb, kasvab kontaktide lahutamiseks vajalik jõud, mida termovabasti peab ületama; termovabasti viivitus sõltub ümbruskeskkonna temperatuurist; termovabasti rakendumisvoolu hajuvus on suur; termovabastid rakenduvad sõltuvalt bimetallplaadi mitte kaitstava objekti temperatuurist. Bimetallvabastite puudused: Viimase puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse temperatuuriandureid (NTC termistore) NTC termistor (negative temperature coefficient) Rikkevoolukaitselüliti Rikkevoolukaitselüliti on mõeldud inimeste, loomade ja esemete ning hoonete kaitseks kokkupuute eest ohtliku pingega. Rikkevoolukaitselüliti reageerib rikkevoolule maa suhtes. Voolud isolatsioonis Lekkevool vool normaalolukorras voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis. Rikkevool üle ohutu piiri suurenenud lekkevool põhjustatuna
lähilöögi ka trornraalsetes keskkoruraoludes. Teoreetiļiseļt on nrootorit kõige lihtsam kaitsta temperatultt'i vahetr; kontrollinrisega KaĘttks on mootori nrähise temperatuu'i objektiivseĮt raske rrtõõta. (rrt. termistorreļee abil). ÜĮleks põhjuseks on tetlperatuur'i ebaįiļrtlane jaotumirre mootoris nirrg tenrperatuuriväĮja sõļtuvus töörežiimist. Teiseks on temperatuuriandureid mootori mähistesse tüĮikas paigrrtada, nende taļitlus seal on aga l,äikese töökindlusega. Seepärast põhineb enatniku kaitseapar'aatide töö eleļctrirnootori soojusliku oleku kaudsel hindarnisel toitepinge, voolu ja sageduse ning keskkorura tetrlperatuuri.iärgi. Sisuliselt peab kaitseaparaat modeļĮeerirna mootori töötanlisel toimuvaid soojettenlis- ja jahtunrisprotsesse. Laialt ļevirrud kaitseapar'aatideks orr ļiļrtsad voolu-tertnoreleed
Teine osa soojusenergiast akumuleerub mootoris, põhjustades temperatuuri tõusu. Teatud temperatuurist alates muutub see ohtlikuks mähiste ja juhtmete isolatsioonile. 135 Teoreetiliselt oleks mootorit kõige lihtsam kaitsta, kui reageerida temperatuurile vahetult. Kahjuks on temperatuuri objektiivselt mõõta raske. Üheks põhjuseks on temperatuuri ebaühtlane jaotumine mootoris ning temperatuurivälja sõltuvus töörež iimist. Teiseks on temperatuuriandureid mootori mähistesse tülikas paigutada, nende talitlus seal on aga väikese töökindlusega. Seepärast põhineb enamiku kaitseaparaatide töö elektrimootori soojusliku oleku kaudsel hindamisel toitepinge, voolu ja sageduse ning keskkonna temperatuuri järgi. Sisuliselt peab kaitseaparaat modelleerima mootori töötamisel toimuvaid soojenemis- ja jahtumisprotsesse. Laialt levinud kaitseaparaatideks on lihtsad voolu-termo- releed, kus koormuse soojuslikke protsesse imiteerib bimetall-leht
annaabi.ee 
