Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360 km/h ja soodustab õhukeeriste - tsüklonite ja antitsüklonite teket. Jugavool - on oluline kokkupuutepiir külma ja sooja õhu vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub keskme suunas ja vastupäeva (keskel tõuseb õhk üles, kõige madalam õhurõhk - keskmes) Toob: pilvine taevas, vähe päikesepaistet, sademed, tuuline ja muutlik ilm, parasvöötmes talvised sulad, aastane väike temperatuuriamplituud. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub päripäeva ja keskmest eemale. (vahekohtades) Toob: selge ja pilvitu taevas, päikeseline ja kuiv ilm, tuulevaikne, parasvöötmes pakaseline talv ja põuane kuum suvi, suur ööpäevane temperatuuriamplituud. Front - sooja ja külma õhu kokkupuutepiir madalrõhkkonnas.(toimuvad järsud ja olulised ilmamuutused) Soe front liigub külma õhu kohale, sajuala on frondi ees (ei suuda külma õhku eest ära lükata,
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv
) Millisel poolkeral asuvad antud kohad? Mõlemad asuvad lõunapoolkeral Lõuna- Ameerikas. Peaaegu samal laiuskraadil. 2.) Kumb neist asub ilmselgelt kõrgmäestikus? La Paz 3.) Millises kuus on Cuiabas kõige külmem, millises kõige soojem? Kirjuta kuud ja temperatuurid. Külmem kuu: 22°C, juunis Soojem kuu: 27°C, oktoobris 4.) Seega milline on temperatuuri amplituud? Temperatuuriamplituud on väike vaid 5° 5.) Kas see vastab pigem merelisele või mandrilisele kliimale? Mandrilisele kliimale X variandid. 4.) Vii numbritega kokku õiged (4p) Kujutatav objekt Sobiv kaardiliik 1. Eesti reljeef topograafiline 1 2. Tädi Maali kodutalu turismi 3 3
suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°, aga kohati kuni +40°. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°). Talv on ka soe, külmema kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22° vahel. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on ta 1520°. Ööpäevased õhutemperatuuri kõikumised on ka suured, mõnikord kuni 40°. Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm aastas. Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega(et.wikipedia.org). 1.2
mandriline kliima rohkem ning rannikul on mereline, siis on ju teada, et idapool on rohkem sademeid, kui lääne pool. Keskmiseks sademete hulgaks jääb siiski 1000 mm aastas. Aasta jahedaim pool on meie mõistes suves ( juuni kuni september), kus temperatuur langeb 11 kraadini, meie talvel on nende temperatuur 26 kraadini, mis teeb kokku keskmiseks temperatuuriks kokku 18.5 kraadi. Samamoodi pole riigis sarnaselt sademetele ühtlaselt jaotunud ka temperatuur. Mere ääres on temperatuuriamplituud väiksem kui läänes ja põhjas. Mullad ei ole väga viljakad, mistõttu 8 saagikus jääb väikeseks, kuid kultuuritaimede mitmekesisus on suur, kasvatatakse näiteks tee, kohv, mais, nisu, suhkruroog, liha, munad, piimatooted, puu- ja köögiviljad. Umbes poole väljaveost moodustuvad kohv ja tee; maisi, kartulit, suhkrut, liha tarbitakse siseturul. Et maad parandada ja kasvatada vähest saagikust niisutatakse maad. Kuid see ei kehti kogu riigi
Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°, aga kohati kuni +40°. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°). Talv on ka soe, külmema kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22° vahel. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on ta 1520°. Ööpäevased õhutemperatuuri kõikumised on kuni 40°. Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm aastas. Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab troopilisele mandrilisele kliimale BW
2 30,88 31,45 23,00 33,25 28,88 39,8 9,8 21. Järgmistele küsimustele vastake kaardi ja kliimadiagrammide põhjal. 21.1. Kaardile on märgitud kolm samal laiuskraadil asuvat linna: St. John`s, Plymouth ja Kiiev. Milline kliimadiagramm, millise linna kliimat iseloomustab? Põhjendus andis 1 punkti, kui oli välja toodud seos kliimanäitaja ja asukoha vahel. (osaülesanne 63; 64) Kiievi kliimat iseloomustab diagramm C, sest kõige suurem temperatuuriamplituud ja vähe sademeid, asub sisemaal. (osaülesanne 65; 66) Plymouthi kliimat iseloomustab diagramm B, sest kõige rohkem sademeid ja kõige väiksem temperatuuriamplituud, sooja hoovuse mõju. (osaülesanne 67; 68) St. John`si kliimat iseloomustab diagramm A ,sest jahe talv ja küllaltki jahe suvi, külma hoovuse ja Gröönimaa jääkilbi mõju. Üpris palju sademeid, sooja ja külma õhumassi kokkupuute ala. Sagedasemad eksimused: 1) loetleti kliimanäitajaid ilma põhjenduseta; 2) kasutatakse
ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadi uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna happestumine?Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 70) Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio"faasi? 71) Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 72) Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu isotoopide kontsentratsioon. 73) Milline inimese tegevus soodustab üleujutuste esinemissagedust ja ulatust? 74) Kuidas ja millal tekkis osoonikiht?Milline oleks elu Maal ilma osoonikihita? Osoonikiht tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite,
74 31.05 63.01 71. 1 58.36 59.05 53.96 55.17 60.83 58.42 41.58 72. 1 48.29 49.38 41.01 48.35 48.25 48.33 51.67 23. Võrrelge murenemist kõrgmäestikus ja kõrbes. Kõrgmäestik Kõrb (osaülesanne 73) Suur ööpäevane Suur ööpäevane Selgitage murenemise temperatuuriamplituud/jäätumine temperatuuriamplituud, päeval peamise teguri mõju. kivimi pragudes; liustike väga kuum, öösel tugev tegevus. jahtumine. (osaülesanne 74) Mis Füüsikaline ehk rabenemine Füüsikaline ehk rabenemine tüüpi murenemine on ülekaalus? Murenemist põhjustava peamise teguri mõju iseloomustamine andis a`1 punkti ja murenemistüübi nimetamine a´0,5 punkti.
Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 57)Mis on keskkonna happestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 58)Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? 59)Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 60)Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu isotoopide kontsentratsioon. 61)Mis on El Nino ja La Nina? El Nino pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas, mis toob kaasa rohked sademed USA lõunaosas ja Vaikse Ookeani idakaldal ning põua Austraalias ja Kagu-Aasias. La Nina vastupidane nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. 62)Mis on AO indeks
Esineb ka ebavõrdset paljunemist. Osad bd paljunevad ka mütseeli või selle rudimentide lagueemisel keradeks ja pulkadeks. Osadel rakkudel on tütarrakud erinevad liikumisviisi poolest- ühed viburiga, teised piilidega. JNEJNEJNE konspekt. Kirjelda müksobakterite ja bdellovibrioonide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivcahendid. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Igal mikroobil on oma kindel temperatuuriamplituud, kus ta on võimeline elama. Sellest amplituudist välja jäävatel temp.del organismid hukuvad. Tmin- madalaim t, mille juures elada saab, Topt- parim temp, tmax- kõrgeim temp. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid? Mustadel suitsejatel, vulkaanilistes järvedes, geisrites Psührofiilide ja termofiilide, nende membraanide ja valkude iseärasused. Psührofiilid: Rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta-lehti valkudes, vähem stabiliseerivad sidemed valgu otstes
Energia jäävuse seadus = Q + P + T + B + = 0 (kogusumma peab olema null, aga teised arvud võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed). Temperatuurimuutumise seaduspärasused 1. Muutused pinnal ja sügavuses toimuvad sama perioodiga kui maapinnal on maksimum ja järgmine maksimum toimub ööpäeva pärast. Muutuste perioodid on samad (pinnal ja sügavuses). 2. Temperatuuri muutused sügavuse suurenedes väheneva: tmax tmin = A see on temperatuuriamplituud kõige madalama ja kõrgema temperatuuri vahe. 3. Maksimumid ja miinimumid maa sees erinevad sellest, mis on maapinnal Muld koosneb soojuslikus mõttes kolmest osast: 1. Mulla materjal 2. Mullas olev õhk 3. Mullas olev vesi Liivaterad seovad vett halvasti (üldse kõik liivad lasevad vett läbi), aga savi seob vett hästi. Kõige suuremad ruumerisoojus on savirikastel muldadel. Liivastel on väike ruumerisoojus. Oluline on mulla tihedus
70) Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti osaleb fotosünteesi protsessis, tagab transpiratsiooni, samuti elementide ja ühendite transpordi. 71) Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 72) Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Pilved 73) Milline inimese tegevus soodustab üleujutuste esinemissagedust ja ulatust? Massiivne metsaraie mägipiirkondades muudab üleujutused ulatuslikumaks. Linnade või muu inimasustuse rajamine üleujutusalade piirkonda suurendab võimalikke kahjusid. 74) Kuidas ja millal tekkis osoonikiht? Milline oleks elu Maal ilma osoonikihita? Osoonikiht kaitseb maa organisme ultraviolettkiirguse eest
TROOPILINE VÖÖDE · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav. · Loodusmaastikeks savannid, rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala. · Gepardid, hüäänid, leopardid, raisakotkad, jaanalinnud jne. · Kui päike on seniidis siis valiseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. · Kuival aastaajal kannavad passaattuuled troopilise õhu, mis põhjustavad kuiva.
annaabi.ee 
