väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks
väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Kirjandus Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku,
tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus. i. Modernses ük-s kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine, vaba aja sisustamine, tarbimine j. Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma. Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? a. Disniseerimine – tematiseerimine, hübriidide tarbimine, kauplemine b. Mcdonaldization c. Cocacolonization d. Walmarting Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub a. Tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele. b. Laiemalt: globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest väärtuse tootmisele; sageli kasutatakse sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. c
väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiili kujunemine – modernses ühiskonnas kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine, vaba aja sisustamine, (kultuur)tarbimine jne • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Disniseerimine – tematiseerimine, hübriidne tarbimine, kauplemine, perfomatiivne tööjõud McDonaldiseerumine – efektiivsus, kalkuleeritavus, ennustatavus, kontroll Walmarting • Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Globaalmajandus on ümberkujunemas materjaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ tootmisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Ta on linnaline ja rajaneb sümbolite
esitavad neid kui eneseväljenduse viise. • Kaasaegneühiskondsunnibindiviiditegema valikuid. • Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Sümboliline majandus - linna sümbolid ja müüdid + majanduslik tegevus linnas ja linnajuhtimine Kultuuridevaheline tarbimine ja globaliseerumine – Disniseerimise aspektid: – tematiseerimine (theming), – hübriidne tarbimine (hybrid consumption), – kauplemine (merchandising), – perfomatiivne tööjõud (performative labor). McDonaldization (Ritzer 1993). McDonaldiseerumine/Macdonaldiseerumine. de- McDonaldization – Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll Cocacolonization/coca-colonization (Wagnleitner 1994). Kokakoloniseerimine 7. Kohaturundus – Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused.
Kolm peamist lähenemist: Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus Tarbimisest emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine Elustiil – käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus Elustiili kujundavad erinevad võimalused, väärtusmaailmad, mille kujunemine toimub vastasmõjus Nähtused tarbimise globaliseerumisest Disniseerimine (tematiseerimine, hübriidne tarbimine, perfomatiivne tööjõud) McDonaliseerumine (efektiivsus, kalkuleeritavus, ennustatavus, kontroll) Kokakoliseerumine Walmartimine Sümboliline majandus – materjaalsete asjade tootmisest kujuneb majandus ümber “väärtuste” loomisele, sellist muutust nimetatakse sümboliline majandus On linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine
tekkivat üleolekutunnet. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine elustiili - kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Disniseerimise aspektid: – tematiseerimine – hübriidne tarbimine – emotsionaalne tööjõud – kontroll/järelevalve McDonaldization: – Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ toomisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on
Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). o Spordi subkultuurid (spordiala varustus, väärtussüsteem, riietusstiil, släng jne) o Klassikalised vaatemängulised subkultuurid Kultuuridevaheline tarbimine ja globaliseerumine Disneyisation (Bryman 2004). Disniseerimine Disniseerimise aspektid: o tematiseerimine (theming), o hübriidne tarbimine (hybrid consumption), o kauplemine (merchandising), o perfomatiivne tööjõud (performative labor). McDonaldization (Ritzer 1993). McDonaldiseerumine/Macdonaldiseerumine. o Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll Cocacolonization/coca-colonization (Wagnleitner 1994). Kokakoloniseerimine Walmarting Tarbimiskatedraalid (Ritzer, 2005)
üleolekutunnet. 2) Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine elustiili - kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. 3) Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Disniseerimise aspektid: tematiseerimine hübriidne tarbimine emotsionaalne tööjõud kontroll/järelevalve McDonaldization: Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll 4) Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest ,,väärtuse" toomisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus.
töötada mitte ellujäämise nimel meeldiv enesearendamine.) Freatherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist sellele (Kriitline, tootmisest lähtuv massikultuuri käsitlus. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus. Tarbimisest saadvaaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.) Globaliseerumisega kaasnevad tarbimise nähtused Disniseerimine - Tematiseerimine (nt OldeHansa, Baby back. Igalpool luuakse teemad). Hübriidne tarbimine (erinevad asjad kokku pandud. Nt Viru keskuses saad käia nii trennis, shoppamas, söömas jne). Emotsionaalne tööjõud (lavastus, klienditeenindaja töökohustus on naeratada ja pakkuda abi). Kontroll/järelvalve McDonaldiseerumine - Efektiivsus (optimaalsete vahendite valimine eesmärgi saavutamiseks). Kalkuleeritavus (kõik protsessid mis
individualistlike, enesele suunatud tegevuste osa. Kui esimene tarbimisühiskonna käsitlus näitab tarbijat kui manipuleeritavat persooni, kes tarbides rahuldab vaid talle ettekirjutatud ja mittetõelisi vajadusi, siis kaks viimast lähenemist rõhutavad pigem inimese vabadusi ja tahet omada midagi, kuuluda kuhugi ning saada sellest otsene heaolutunne. · Disniseerimine. (Bryman, 2004 Disneyisation). Disniseerimise aspektid: tematiseerimine (theming), hübriidne tarbimine (hybrid consumption), emotsionaalne tööjõud (emotional labour), kontroll/järelevalve (control/surveillance). Disniseerimine ei tähenda mitte teemaparkide laialdasemat levikut, vaid protsessi, mille puhul ühiskonna sektorid võtavad üha enam üle põhimõtted, mille alusel Disney teemapargid töötavad. Mõiste viitab sellele, et reaalses maailmas toimuv on üha enam hakanud meenutama Disney teemaparki
o tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. 2) Elustiil mõiste ja elustiili kujunemine o Elustiil: elu stiliseerimine, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. o Elustiili kujunemine: elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. 3) Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? o Tematiseerimine o Hübriidne tarbimine o Emotsionaalne tööjõud o Kontroll/järelevalve o Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll 4) Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub? Globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ toomisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi
3. Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? •Disneyisation (Bryman 2004). Disniseerimine •Disneyisation (Bryman 2004). Disniseerimine • Disniseerimise aspektid: • Disniseerimise aspektid: – tematiseerimine (theming), – tematiseerimine (theming), – hübriidne tarbimine (hybrid consumption), – hübriidne tarbimine (hybrid consumption), – emotsionaalne tööjõud (emotional labour), – emotsionaalne tööjõud (emotional labour), – kontroll/järelevalve (control/surveillance).
Kui draamakirjanik mõtleb formaadile, siis peab ta paraja pikkusega teksti kirjutama. Esindustekstid Kruusvallile tulevad draamaloomingus. Näidendeid rohkem, hilisemal ajal kokku kogutud. Ilmselge, et murrangulise tähendusega 2 80ndate näidendid: "PIlvede värvid" (1983) ja "Vaikuse vallamaja" (1987). Dramaturgiliselt tähtsad tekstid. 83 ja 87 on erinevad ajad. 83 on stagnatsiooni aeg, NL nagu püsiks, 87 juba muutub ja variseb. 44. aasta raskete valikute tematiseerimine 80ndatel oluline. Kruusvall ja Vetemaa draamakirjaniku rollis rohkem. Olulisi näidendeid on veel, Rummol tuleb näidendeid, Unt ka. Aga see hakkab üldpildis millegi muu laiendusena. Algavad üsna intensiivsed otsingud 66, 67, 68. Otsingud lähevad ühes suunas, aga radikaalses suunas, kaugenevad realistlikust draamast. Eesti draama kuldaeg kestab ikka edasi, aga võimalused hargnevad. 80ndate lõpul võib öelda, et draama kukub ära
dusest ja muutustele mõtet üle areneda reageerimisest LISA 4 141 Natura- Opereerimine elus Botaanikud, zooloo- Õuesõpe, loodus- Loodus listlik ja eluta looduse gid, seeneteadlased, vaatlused, objektidega, süs- loodusuurijad, öko- valmistada herbaa- tematiseerimine ja loogid, masinaehita- riume, klassifitseerimine, jad, konstruktorid panna kokku objektide erine- puslesid, kollektsio- vuste ja sarnasuste neerida tajumine, detailide märkamine Eksistent- Mõtisklemine Filosoofid, gurud Arutlemine nn suur- Sisekaemus siaalne fenomenide või te küsimuste üle,
Galileo Galilei oli esimene, kes pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja ta tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei kasutas esimesena mõõteriistu nagu näiteks termomeetrit, baromeetrit, teleskoopi jm. Isaac Newton lõi klassikalise mehaanika põhiseadused, millest said uue maailmapildi üheks oluliseimaks osaks. Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja.
Galileo Galilei oli esimene, kes pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja ta tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei kasutas esimesena mõõteriistu nagu näiteks termomeetrit, baromeetrit, teleskoopi jm. Isaac Newton lõi klassikalise mehaanika põhiseadused, millest said uue maailmapildi üheks oluliseimaks osaks. Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja.
tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei kasutas esimesena mõõteriistu nagu näiteks termomeetrit, baromeetrit, teleskoopi jm. Isaac Newton lõi klassikalise mehaanika põhiseadused, millest said uue maailmapildi üheks oluliseimaks osaks. 54 Just uusaja esimesel poolel koguti väga palju andmeid Maa looduse kohta. Nende andmete süs- tematiseerimine nõudis üsna harituid looduse asjatundjaid. Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja.
annaabi.ee 
