osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus. Kontsert kestis vaevalt tunnikese, mille jooksul kandis Johanson ette palju vapustavaid teoseid nagu ,,Tiiu, Tiiu" ja ,,Ei Tea" (Raimond Valgre), ,,Suure Näoga", ,,Tuhat tänu", ,,Kiisu läks kõndima, müts oli peas..." jt. Johansoni hääl, saateks vaid kitarr ja ümbritsev õrn linnulaul, oli fantastiline. Ja mida muud temasuguselt professionaalilt ka oodata. Tuleb muidugi tunnistada, et osad sõnad läksid kõlakoja puudumisel kaduma, ent üldine mulje oli siiski suurepärane. Seda ma ei saa muidugi üldise kontserdi meeleolu kohta öelda, mis oli natuke häiriv. Kui avalikule kontserdile tulevad inimesed kindla sooviga tunnike või paar oma ajast vaid esitajale pühendada, siis tulles sünnipäevapeole ja leides eest artisti, kes on hoopis sinu pärast seal... - see annab näilise õiguse kontserti segada
osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus. Kontsert kestis vaevalt tunnikese, mille jooksul kandis Johanson ette palju vapustavaid teoseid nagu ,,Tiiu, Tiiu" ja ,,Ei Tea" (Raimond Valgre), ,,Suure Näoga", ,,Tuhat tänu", ,,Kiisu läks kõndima, müts oli peas..." jt. Johansoni hääl, saateks vaid kitarr ja ümbritsev õrn linnulaul, oli fantastiline. Ja mida muud temasuguselt professionaalilt ka oodata. Tuleb muidugi tunnistada, et osad sõnad läksid kõlakoja puudumisel kaduma, ent üldine mulje oli siiski suurepärane. Seda ma ei saa muidugi üldise kontserdi meeleolu kohta öelda, mis oli natuke häiriv. Kui avalikule kontserdile tulevad inimesed kindla sooviga tunnike või paar oma ajast vaid esitajale pühendada, siis tulles sünnipäevapeole ja leides eest artisti, kes on hoopis sinu pärast seal... - see annab näilise õiguse kontserti segada
annaabi.ee 
