värvuse järgi. Mida erksam ja heledam punane seda kõrgem on temperatuur, kui temperatuur kerkib üle tuhande kraadi muutub höögumine valgemaks. Leekreaktsioon ehk leegi värvumisreaktsioon, selle reaktsiooni abil saab kindlaks määrata metalli või aine millega on tegemist, kuna erinevad metallid põlevad erineva värvusega. Kuid siiski kõik metallid ei põle erinevate värvustega, aga näiteks: Na muudab leegi kollaseks, K; Rb; Cs lillaks, Li; Sr karmiinpunaseks, Ca tellispunaseks, Ba; Cu; B; Tl roheliseks ja Pb; Sn; Sb; As -valkjassiniseks. Leekreaktsiooni tegemiseks kasutatakse põletit või piirituslampi. Leekreaktsioon on väga tundlik ja leeki ei tohi sattuda ükski muu aine kui katsetatakse. Kõik peab olema väga puhas ja ka aine peab olema lihtaine sest muidu võib reaktsioon kohe rikutud olla. Naatriumi tuvastamiseks on vaja väga vähe naatriumit et leegi värv muutuks, seda kasutas ära kunagi prof. R. Bunsen. Kuna higis on naatriumi siis eritus
hõbekokre, hinklasi, säga,haugi , tuulehaugi, tursklasi, raudkiiska, ahvenlasi ,väikest tobijat, väikest mudilat, merihärga, lesta ja kammeljat. · Teiste pümarüü muutub märksa rohkem. Tähistused: e-emaskala ; i-isaskala; hk- helmeskate, K-kõhuium(ed); P- pärakuuim, R- rinnauim(ed), S- seljauim. Lõhi: e-muutub tumedamaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid, i-l lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda. Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade tähnide hulk. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti.
vooli plastiliini käte vahe, et see muutuks pehmeks. Plastiliini on lihtsam kui savi voolida. Savist Savi on keraamika tegemiseks esmavajalik tooraine. Eestis leidub vaid madalkuumuses põletatavat savi, mille värviskaala maa seest kaevates võib olla helehallist tumepunaseni. Savidele annavad tooni peamiselt neis leiduvad rauaühendid. Mida rohkem savi neid sisaldab, seda tumedam on ta ka pärast põletamist. Tavaliselt muutub eestimaist päritolu põlenud savitükk kollaseks või nn tellispunaseks. Kõrgemas kuumuses põletatavaid saviliike eesti maavarade hulgas ei leidu, seepärast peab neid importima teistest maadest. Hermeetilistes kilepakendites savi on koheselt kasutamiskõlbulik ning vastavalt töö iseloomule on võimalik valida sobivate omadustega savi. Samas saab keraamika tegemiseks kasutada ka maa seest kaevatud savi, kuid sel juhul on vajalik aega nõudev töötlusprotsess.
Tähistused: e-emaskala ; i-isaskala; hk- helmeskate, K-kõhuium(ed); P-pärakuuim, R- rinnauim(ed), S- seljauim. Jõesilm: hiilgavpronksjas värvus muutub tuhmiks sinakashalliks, 1.S ja 2. S kõrgenevad, e-l mandunud (uimekiirteta) P suureneb, i-l tekib sugunibu. Ojasilm: e-l suureneb , i-l tekib sugunibu. Lõhi: e-muutub tumedamaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja punased tähnid ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid, i-l lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda. Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade tähnide hulk. Jõeforell: P eesserv muutub valkjaks, i-l tekib alalõuale vaevu märgatav kõhrjätke. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Merisiig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel piimjas hk.
annaabi.ee 
