isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla. Esindusruumid paiknevad hoone I korrusel. Eriti uhked on võlvitud vestibüül, kaheksanurkne läbi kahe korruse ulatuv kuppelsaal, mauri dekooriga kabinet ja tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba.,repihall, piljardituba ja raamatukogu. Kõrvalhooneid on palju, mitmed neist on härrastemajaga sarnased punased telliskivihooned. Silmapaistvamad neist on veetorn ja sisehooviga tallidekompleks, mis rajati 1880. aastatel. Lossi esiväljakut raamivad ühekorruseline klassitsistlik valitsejamaja (1817) ja tall (1813). 75 hektari suurune metsapark on liigirohke. Esimesed teated Sangaste mõisast pärinevad aastast 1522, kui seal oli Tartu piiskopi lauamõis. Üle saja aasta, 18081939, oli mõis Bergide aadliperekonna valduses. Mõisa majandus oli tipus 19. sajandi lõpus, 1912. aastal tunnistati Sangaste mõis
· Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse · Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned · Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas · See on lausa revolutsioon ehituskunstis roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena · Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive · Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre · Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja · Sambad säilisid ilustustena · Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni
· Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse · Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned · Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas · See on lausa revolutsioon ehituskunstis roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena · Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive · Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre · Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja · Sambad säilisid ilustustena · Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni
annaabi.ee 
