of Artists näitustele ning kuulus nende liikmeskonda. Graveerijate tööpõld oli avar, sest gravüür muutus Inglismaal väga populaarseks. Üks kesksemaid tegelasi gravüüride tellimisel, kirjastamisel ja levitamisel oli John Boydell (1719-1804). Tema suuremaks harrastuseks oli koguda kodumaiste kunstnike W. Shakespeare'i teoste põhjal loodud maale ja neid gravüüride vahendusel tutvustada. J. Boydelli kõrval oli rida teisi gravüüre kirjastavaid firmasid. Tellijatena esinesid ka seltsid. Eriti väljapaistvaile graveerijaile andsid ülesandeid kuningliku perekonna liikmed, ühtlasi omistasid nad ka nimetusi nagu kuninga õukonna graveerija, Walesi printsi graveerija jt. 19. sajandi algul tekkis seisak mustvalge-kunsti arengus. Illustreeritud väljaannete osatähtsuse kasvuga rakendusid graafikud pilditahvlite ja illustratsioonide valmistamisele, mille juures ei olnud oluline kunstiline
19.Hollandi kunstielu- kunsti eriline staatus Maalikunst oli algselt tihedalt seotud flaami traditsiooniga, peagi kujunes aga välja uus laad, mis põhines maailmavaatel, mida oli vorminud kodanike uhkus oma maa, kättevõidetud iseseisvuse ja seninägematu jõukuse üle. Suunatud materiaalse poole, Madalmaades hinnati ka asjade oskuslikku ja natuuritruud edasiandmist. Kirik ja aadel mängisid väikest osa maalide tellijatena. Hollandi ühiskonna struktuur kujundas suurel määral kunste ning maalijad kohandasid end keskklassi huvide järgi. Tekkisid uued maaližanrid: maastikud ja vaikelud ja olustikupildid muutusid iseseisvateks teemadeks. Maastikumaalides kujutati maa viljakust, natüürmortidel väärtuslikke esemeid, kodused interjöörid kujutasid omaniku jõukust ja kaubandussidemeid. Kaubavahetust