Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasandi ja maapinna lõikumisel saadud joont. Magnetiline kääne e. deklinatsioon _ on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva magnetilise meridiaani suuna ja tõelise meridiaani suuna vahel. Kui magnetiline meridiaan on tõelisest meridiaanist ida pool, siis on tegu idapoolse Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani meridiaanide koonduvus on tõelise ja telgmeridiaani vaheline nurk Kaldenurk Kalle protsentides Kalle promillides
• Meridiaanid on ühepikkused paralleelsed sirgjooned, mis ristuvad ekvaatoriga • Geograafiline võrk kujutatakse ristvõrguna, mille suunad vastavad kaardi peasuundadele; selle tõttu suurim ja vähim erimõõtkava ühtivad paralleelide omavahelises kauguses ja selle muutumises.[6] Silindriliste projektsioonide põikaspekti puhul kujutatakse ainult telgmeridiaan sirgena, ülejäänud meridiaanid on pooluste suunas koonduvad telgmeridiaani suhtes rangelt sümmeetrilised kõverad. Ekvaator kujutatakse sirgena, ülejäänud paralleelid on telgmeridiaani suhtes sümmeetrilised ja viimasest eemaldudes pooluse suunas koolduvad kõverad.[6] Silindriliste projektsioonide kaldaspekti puhul on kõik meridiaanid ja paralleelid kõverad.[6] Silindriliste projektsioonide aspektid. Projektsioonide konstrueerimisel on võimalik üht ja sama projektsiooni orienteerida siirdepinna abil mitmel moel. Normaalaspekt
1) Meridiaanide koonduvuse arvutamine. a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. At12= 6400'00''; At13= 3700'00''; 12= 6300'00''; 13= 3600'00'' Valemid: = At12- 12 1= 6400'- 6300'= 100'; 2= 3700'- 3600'= 100' Kaardil on NE: 109' b) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punktide geodeetiliste koordinaatide järgi: Valemid: = L*sinB, kus L= L-Lt ja Lt= 2500'(telgmeridiaani väärtus) L1= 2507'35''- 2500'00'' = 07'35'' 1=07'35''*sin 5923'35''= 06'32'' L2= 2510'33''- 2500'00'' = 10'33'' 2=10'33''*sin 5924'20''= 09'05'' L3= 2509'58''- 2500'00'' = 09'58'' 3=09'58''*sin 5925'13''= 08'35'' c) Meridiaanide keskmine koonduvus kaardil = NE: 109'. 2) Rumbide arvutus. a) Tõelise asimuudi järgi: Kui I veerand, siis At= R; R12= NE: 3700'00'' R13= NE: 6400'00'' b) Direktsiooninurkade järgi:
maad. Peamiselt aga kasutatakse tänapäeval ps. projektsioone peamiselt militaarkaartidel, sest nii on kõige otstarbekam kujutada suuri maa-alasid. Maa loetakse ellipsoidiks ja projektsioonid jaotatakse meridiaanide suunas kulgevateks 6* laiusteks tsoonideks. Tsoonide numeratsiooni alustatakse meridiaaniga 180* idas külgnevast tsoonist telgmeridiaaniga 177* LP. (Seega on Greenwichi meridiaaniga idas külgneva tsooni number 31 ja selle telgmeridiaani geograafiline pikkus 3* IP. Vt joonis lk 113). Vastavalt rahvusvahelisele jaotusele lõigati neid tsoone paralleelidega kas iga 4*järel, eeskätt Gaussi –Krügeri projektsioonis CK-42(meil ka NL-42) kaardisüsteemis ja Venemaa tänapäevases CK95, või 8* järel, saades NATO UTM projektsioonis militaarkaardid mõõtkavas 1:1 000 000. Nende kaartide paralleelide suunas kulgevate võõndite tähistused on toodud joonistel lk 113 ja 114.
4,1 = 3,4 + '4 - 180° 4 1,2 = 4,1 + '1 - 180° kontroll Kui arvutatud on negatiivne siis tuleb liita 360 °. Kui aga suurm kui 360° siis lahutada 360°. 13. nomenklatuuri järgi kaarditüki asukoha leidmine; kaardiraami koordinaadid vaja määrata Ülevaade Eesti kaardilehtede nomenklatuurist 1995. aastal töötas Harli Jürgenson Maa-ameti tellimusel välja Eesti kaardilehtede nomenklatuuri. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y- koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti Põhikaardi lehe.
Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid, suvaline e. suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega
Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km Telgmeridiaan L=24``00E Paralleelid: Bs=58``00N Bn=59``20 11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10km. 13. Asimuut- horisontaalnurk, meridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Direktsiooninurk- horisontaalnurk, telgmeridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Seos- direktsiooninurk võeti kasutusele, et lihtsamates ül vältida meridiaanide koonduvuse mõju arvestamist. Rumb- Antud suuna ja meridiaani lähima suuna vaheline teravnurk. Tabelinurk- teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi. X= I,IV+ II,III- Y=I,II+ III,IV- 15. Pöörülesanne, antud on kahe punkti koordinaadid 16.
kaardikeskustega (mõõtkava 1:50 000). Firma nõudis, et kasutataks ühtset kaardi projektsiooni. Kuna Baltikum on pikem põhja-lõuna suunas, on otstarbekas kasutada TM projektsiooni. Eestile oleks palju soodsam ka baaskaart valmistada Lamberti projektsioonis, mille tulemusel see jääks samasse süsteemi teiste kaartidega. Paraku kujuneb nüüd baaskaart erandiks Eesti kaartide seerias. Kolmele Balti riigile on võimatu valida ühist telgmeridiaani, mis sobiks ideaalselt kõigile (Jürgenson, 1995). 4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem Eesti uus baas- ja põhikaart on jagatud 50 x 50 cm suurusteks ruutudeks ja vormistatud need kaardi lehtedena. Mõõtkavaga 1:50 000 kaardileht koosneb 25-st 1:10 000 mõõtkavaga kaardilehest. Põhikaardi 1:20 000 lehtede raamid (10x10 km) ei ühti alati baaskaardi lehtede raamidega
Kaardilehtede nomenklatuur - numbrite ja tähtede kombinatsioon, mis näitab antud kaardilehe asukohta maailma koordinaadistikus. Gauss-Krügeri nomenklatuur M 38 101 A a 1 (1:1000000). Eesti baaskaart (52:292). Joonte orienteerimiseks nim. maastikul või plaanil olevate joonte asendi määramist ilma kaarte suhtes. Jooned orienteeritakse: *geograafilise e. tõelise asimuudi järgi.*magnetilise põhja-lõunasuuna järgi. *tsooni kesk- e. telgmeridiaani või x-telje suhtes. 1.)Astronoomiliste vaatluste või güroskoopiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaani tasand loodjoone suhtes ja astronoomilise meridiaani suund saadakse geoidi pinna horisontaaltasandil 2.)Geodeetiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaanitasand maaellipsoidi normaaliga antud punktis ning geodeetilise meridiaani suund saadakse ellipsoidi horisontaaltasandil. 3.)Magnetiline põhja-lõunasuund
Tsooni telgmeridiaan ja sellega paraleelne suund (X-telg) (N´)=direktsioonnurk (a)alfa Maastikujoone tõeliseks asimuudiks nimetatakse nurka seda punkti läbiva meridiaani puutuja põhjasuuna ja maastikujoone horisontaalprojektsiooni suuna vahel, mõõdetuna meridiaanist päripäeva, jäädes vahemikku 0-360° Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuuti nimetatakse magnetiliseks asimuudiks. Deirektsiooninurgaks nim nurka tsooni telgmeridiaani ehk X-telje või sellega paraleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360. Seega on dir nurk muutumattu vaadeldava joone eri punktides. 16. Asimut, direktsiooninurk. Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Deirektsiooninurgaks nim nurka tsooni telgmeridiaani ehk X-telje või sellega paraleelse
1. x-telg on kollineaarne LAMBERT-EST keskmeridiaaniga 2. lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31’03.19415’’ ja L0=24°00’ 3. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m ja y0=+500 000m Kaardilehtede nomenklatuur Kaardilehtede nomenklatuuriks nimetatakse numbrite(tähtede) kombinatsiooni, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Baaskaardi nomenklatuur Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411), mis on Eesti Baaskaardi leheks. Eesti Põhikaardi nomenklatuur Kui jaotada 1:200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti põhikaardi lehe
kolme rühma: 1. pindobjektid; 2. joonobjektid; 3. punktobjektid. Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, mida mõõdetakse põhja-lõuna suuna lähima otsa ja määratava suuna vahel Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani See on orienteerimine ristkoordinaatide võrgu x-telje suhtes. Absoluutne kõrgus on kõrgusvahe antud punkti ja Kroonlinna nulli läbiva nivoopinna vahel. Absoluutne kõrgus on punkti kaugus merepinnast mõõdetuna mööda loodijoont Suhteline kõrgus on punkti kaugus suhtelisest nivoopinnast mõõdetuna mööda loodijoont. Geodeetiline kõrgus h on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali
(merkatori) Meriidiaanid on paralleelsed sirged, mille omavahelised kaugused on proportsionaalsed nenge geogr pikkuste vahega.Kuna tegelikuses meridiaanid koonduvad ,siis projektsiooni meridiaanide vaheline kaugus kaardil ,suundudes poolusele ,kasvab ,võrreldes tõelisega.parallelid on parallelsed sirgjooned 19.Meridionaalosa Merkatori projektsiooni abstsiss (x) paralleeli kaugus ekvaatorist minutites. 20.Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust?= 1.NL42 puhul võetakse telgmeridiaani projekts x teljeks ja ekvaator y teljeks, UTM puhul on vastupidi 2.NL42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaanil 1.00 UTM puhul aga 0,9996 Mõlemal juhul, eemaldudes telgmeridiaanist ,mõõtkava suureneb .UTM puhul saavutatakse Eesti aladel juba mõõtkava 1,000 telgmeridiaanist lidikaude 180 km kaugusel 3.NL42kasutab krassovski ellipsoidi UTM kasutan Clarki ja Hayfordi ellipsoidi,kuid viimasel ajal toimub selle projektsiooni üldine üleminek WGS84 ellipsoidile.
kasutatakse koonuse puhul harva. Koonilised kaldprojektsioonid võiksid sobida aladele, mis on välja venitatud paralleelide suhtes kaldsuunas ning põikprojektsioonid piki meridiaane väljavenitatud aladele. Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda.[4] Koonilisi konformseid projektsiooni nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert, kelle idee kohaselt säilitatakse telgmeridiaani ja puuteparalleeli asend. Teised meridiaanid konstrueeritakse risti puuteparalleelidega, säilitades samad vahekaugused, mis olid neil maaellipsoidil. Paralleelide vahekaugused koonuse pinnal saadakse konformsuse nõuet arvestades. [4] Kui on tegemist tsentraalse koonilise projektsiooniga, siis projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. X-teljeks võetakse üks meridiaanidest (tavaliselt keskmeridiaan). Joonis 3.1 [4] Joonis 3.1
(kald-) ja ekvaatorilise asumutaalse ning normaalse (püst-), kald ja põiksilindrilise projektsiooni vahel. Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed (püstised). Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). · Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon sobib eelkõige ida-läänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks nagu seda on eesti. Kaardid ja moonutused: · Konformsed- õigenurksed, kus lõpmata väikeste pindade kuju säilitatakse. Sellega tagatakse ka nurkade vastavus tegelikkusele. · Õigepindsed- ekvivalentsed
tehakse vahet normaalse (polaarse), horisontaalse (kald-) ja ekvaatorilise asumutaalse ning normaalse (püst-), kald ja põiksilindrilise projektsiooni vahel. Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed (püstised). Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon sobib eelkõige ida-läänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks nagu seda on eesti. Kaardid ja moonutused: 1. Konformsed- õigenurksed, kus lõpmata väikeste pindade kuju säilitatakse. Sellega tagatakse ka nurkade vastavus tegelikkusele. 2. Õigepindsed- ekvivalentsed 3.Õigepikkuselised- ekvidistantsed
avaldub koodipseudokaugus, 3) L1-P poiksilindrilisel konformsel valemiga γ= α(Li-Lo), kus Li on antud punkti koodipseudokaugus, 4) L1- kandevlaine projektsioonil.Telgmeridiaan on 24kr IP ja mootkava geodeetiline pikkus ja Lo telgmeridiaani geodeetiline faas, 5) L2- kandevlaine faas, 6) L1- faasi tegur telgmeridiaanil 1,0000.GK-Est-94 on 2D pikkus; α on konstant, mis näitab Dopleri nihe, 7) L2- faasi Dopleri nihe.
on nurk mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Geograafilist asimuuti saab määrata astronoomiliste vaatlustega Päikese või tähtede järgi. (horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni) 17.Mis on magnetiline asimuut? on nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani 18.Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka tsooni telgmeridiaani ja sellega paralleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360º. Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 19.Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Gegraafilised ja magnetilised meridiaanid koonduvad pooluses ja nad ei ole omavahel paralleelsed. Geograafiline ja magnetiline asimuut ei ole konstantsed ühe ja sama sirgjoone eri punktides, sellepärast kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka. 20.Mis on rumb?
Kaardinomenklatuur kaardilehtede tähistamise süsteem. Kasutatakse väiksemõõtmeliste kaartide puhul, kui on mitu kaardilehte. Kasutatakse kinda ala erinevate kaardilehtede nummerdamisel. Nomenklatuuri tähistamine sõltub mõõtkavast: 1:50000 -> 6411 1:20000->64.11 1:10000->64.111 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur? Jaotus: · Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi · Aluseks on 1:200 000 kaardilehtede jaotus · Baaskaart on jaotatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Nomeklatuur: · Nomenklatuuri aluseks on on telgmeridiaani ristjoone x=5900 km ja paralleeljoone y=200 km lõikepunkt. Nomenklatuuri aluseks on 1:200 000 kaardileht ja sellest hargneb 2 sõltumatut süsteemi. 39. Kuidas tagatakse kaardi loetavus? Kaardi loetavust tagatakse märgisüsteemi abil. Kaardi loetavus:
36. Mis on mõõtkavatäpsus? Planil/kaardil 0,1 mm vastav joonepikkus maastikul (nt. 1:10000-1m; 1:1000-0,1 m). Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse?´ Kaardijagu- mitmelehilise kaardi lehtedeks jaotumine Kaardinomenklatuur- kaardilehtede tähistamise süsteem(1:50000->6411, 1:20000- >64.11, 1:10000->64.111). Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x- koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Eesti topograafiliste kaartide nomenklatuur, Eesti merekaartide n-r. 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuud?
Tekkinud kaardimoonutused on kas: õigenurksedkonformsed, õigepindsed ekvivalentsed, õigepikkuselised ekvidistantsed. Silindrilised kaardiprojektsioonid - Projektsioon sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid - Projektsioon sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumide kaardistamiseks. Mercatori põikprojektsioon (Gauss-Krüger) projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu kõige väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad selllest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon Mercatori põiksilindrilise projektsiooni järel ongi enamlevinud kooniline projektsioon, mida kasutatakse topograafiliste kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige idaläänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks, nagu seda on ka Eesti. 9. Eesti baaskaardi TM (Transversal Mercator) projektsioon
Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab
Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab
Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A1 A2 A3 Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring. Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni. B RA;B A RB;A Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine: I veerand: T=1 II veerand: T=180o-2 III veerand: T=3-180o IV veerand: T=360o-4 Vt.pildid.
50x50 cm, kusjuures kaardilehtede raamideks on ristkoordinaatide võrgu jooned. (Mõlemas projektsioonis on koordinaatide algpunkt sama, punkt A Riia lahes). Praktiline vajadus seisneb ühtses süsteemis, et siduda punkte põhivõrgu punktidega ning nii saada teada nende asukoht ning ülevaade maapinnast. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24 o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud y o=500 000 m. Koordinaatide X ja Y väärtused suurenevad vastavalt põhja ja ida suunas. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM
poolusega koordinaatide süsteemi mõlemad parameetrid kas põhjasuuna rakendatakse kõige sagedamini liht- või vaatluspunkte ühendava sirge (baa- vaatluspunktidest sihtmärke vaadel- si) suhtes. Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk Topokaardilt võime leida kolm põh- jasuunda: 1) geograafiline ehk tõeline põhja- suund on suund vaatluskohast või mingit kaardipunkti läbiv meridiaani põhjasuund põhjapooluseni; 2) kilomeetrivõrgu põhjasuund on telgmeridiaani põhjasuunaga paral- leelne nurk ehk tasapinnaliste koor- dinaatide süsteemi põhjasuunaline telg; 3) magnetiline põhjasuund on kom- passi või bussooli magnetnõela N-otsaga määratav geomagnetvälja horisontaalvektori põhjasuund, mis üldjuhul ei lange kokku geograafilise põhjasuunaga. Joonis 8.9. Suunaparand 132 Topograafia
annaabi.ee 
