kehade dün-on staatika ja kinemaatika rakendatud F, mis põhjustab selle liikumise. masskeset läbiva telje suhtes ning teine Rööpl korral: T=m*vc²/2 Pöörleva l korral: kokkupandult. Käsitletakse liikumise 2.On teada punktm-le mõjuv F.Leida tuleb liidetav=keha massi ja telgedevahelise kauguse T=Iz*z²/2 Tasap l korral: T= m*vc²/2+ põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega. Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha tööd,
Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Inertsimomendi arvutus steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, mille üheks liidetavaks on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ja läbib keha massikeset ning teiseks liidedavaks keha massi korrustis telgedevahelise kauguse ruuduga. Y= I0 + ma2, a kaugus; I=mr2/2 +mR2= 2/3mR2 <- silindri külgpinda läbiva telje suhtes Töö jäiga keha pööramisel dA=Fdr=Fdrcos=Ftdr, dr=rd, dA=Fsin*rd=Frsind; dAFld; M=rF dA= Md M-jõumoment Jõumoment - Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi
mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset, ja teiseks liidetavaks keha massi m korrutis telgedevahelise kauguse a ruuduga I= I0 + ma2.
………………………………………………… + hooldatav – keerukas valmist, koostamine nõuab täpsust ++ 33 Hammasülekannete ja hammasrataste liigitus Liide-elementide ja detailide ühendus (skeemid). ……………………..+++ masinas/mehhanismis. Liikuv liide, mis tagab detailide 1 Rataste telgedevahelise asendi järgi: omavahelise liikuvuse , liikumatud: kus liidetavad silinderülekanne, koonusülekanne, kruviülekanne detailide omavahelise liikumisne on välistatud 2) hammaste paigutuse järgi: välishambumisega, Klassifiktsioon a)kinnisliited-ei saa ilma liite elemente sise -..- 3)hammaste kulgemise järgi: sirghambad;
inertsimomendtide summaga. Inertsimomenti leitakse valemiga I = . Antud valem 2 kehtib ainult homogeense ja sümmeetrilise keha puhul. Steineri teoreem- inertsimoment I mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, milles üks liidetav on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on parall antud teljega ning läbi keha inertsikeset, teiseks liidetavaks on keha massi m korrutis telgedevahelise kauguse a ruuduga I=I0+ma2. Leiti inertsimomendi avaldised mõningate kehade jaoks- 1)keha on pikk varras, ristlõike joonmõõt on palju väiksem varda pikkusest l, siis I=ml2/12. 2) Kettal või silindril mille puhul suhe R/l on suvaline I=mR2/2. 3) Kehaks on õhukene ketas, mille paksus on palju kordi väikse raadiusest I=mR2/4. 4) Kera inertsimoment tema tsentrit läbiva telje suhtes I=2mR2/5. Jäiga keha kineetiline energia
millesse tuleks koondada kogu keha mass, et selle punktmassi inertsmoment võrduks keha inertsmomendiga antud telje suhtes. I=Mi2 M-kogu keha mass 42. Kirjutada vähemalt viie keha inertsmomendid. 43. Sõnastada Huygensi teoreem. Valem. Keha inertsmoment mingi telje suhtes võrdub summaga, milles üks liige on inertsmoment antud teljega paralleelse ja masskeset läbiva telje suhtes ning teine liige on keha massi ja telgedevahelise kauguse ruudu korrutis. I z=Iz1+md2 44. Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed? 1. Kui keha (süsteemi) kõik kolm tsentrifugaalinertsmomenti võrduvad nulliga, siis tema telgi nimetatakse peainertstelgedeks koordinaatide alguspunktis. 2. Inertsmomente peainertstelgede suhtes nimetatakse peainertsmomentideks. 3. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainerts-telgedeks. 4
ml Ix =0 ml 2 Ühtlane peenike varras I z = Iy = 12 12 236. Sõnastada Huygensi teoreem. Valem. Keha inertsmoment mingi telje suhtes võrdub summaga, milles üks liige on inertsmoment antud teljega paralleelse ja masskeset läbiva telje suhtes ning teine liige on keha massi ja telgedevahelise kauguse ruudu korrutis. I z = I z1 + md 2 237. Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed? Kui keha (süsteemi) kõik kolm tsentrifugaalinertsmomenti võrduvad nulliga, siis tema telgi nimetatakse peainertstelgedeks koordinaatide alguspunktis. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainertstelgedeks. 238. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase ümarplaadi korral, kui see pöörleb
m on keha mass 1kg l on telgede vaheline kaugus 1m I on paralleeltelje (joonisel tähistatud y) inertsmoment 1kgm2 Põhimõttelisel siis suvalise paralleel telje inertsmoment on keha masskeset läbiva telje ja sellest tuletatud parallel telje inertsmomentide summa, kuna inertsmoment on I=mr2 ja Steineri valemis me leiame parallel telje inertsmomendi liites teadaoleva inertsmomendi ja massi ja telgedevahelise ruudu korrutise ml2 , mis ongi tegelikut inertsmoment omaette. Seega meil on võimalik ka pöördvõrdeliselt tuletada keha inertsmoment, mil pöördtelg läbib keha masskeset. 43. Jõumoment (definitsioon, valem, valemianalüüs) ... On jõu F "võime" pöörata keha, millele ta on rakendatud. -- Jõumoment on jõu F ja jõu rakenduspunkti raadiusvektori r vektorkorrutis. Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist
Paisumisvahe ning määrdekihile vajaliku ruumi tõttu peab tegelikult s1 < e2. Profiilidevahelise ringkülglõtku jt (vt. joon. 22) saamiseks antakse hammasratta joonisel hamba nimipaksuse mõlemad piirhälbed negatiivsed [eraldi joon.]. Ühisnormaali n-n sihis mõõdetavat lõtku nim. normaalkülglõtkuks jn. Ratta peaderingjoone ja vastasratta jalgaderingjoone vahelist radiaalkaugust nim. radiaallõtkuks c. Kahe hambuva ratta peaderingjoonte vahele jäävat telgedevahelise joone lõiku nim. hambumissügavuseks h. 4.3.2. Ringjoone evolvent Ringjoone evolvendiks nim. kõveraid, mida kujundavad ringjoonel libisemata veereva puutuja kõik punktid (joon. 23). Ringjoont, millel puutuja libisemata veereb, nim. hambumise teoorias alusringjooneks. Tema raadiust tähistatakse - rb, läbimõõtu - db. Evolvendi omadused: 1. Ühe alusrinjoone evolvendid on omavahel kongruentsed (ühitatavad liikumise abil).
annaabi.ee 
