siis salvestab kondensaator laengut. Laengu puudujäägi korral annab ta seda aga ära. Nii töötab kondensaator alaldis, mis muudab seinakontaktist võetava vahelduvpinde elektrikellale või raadiole vajalikuks alalispingeks. Elektroonikas leiab aga peamiselt kasutamist kondensaatori võime mitte juhtida alalist voolu, kuid lasta läbi vahelduvat. Kondensaator on vajalik ka võnkeringis, mille abil saame kõikvõimalike raadio- või telesaatejaamade elektromagnetlainete hulgast välja valida just need, mis kannavad meile huvi pakkuvat programmi. Laialt levinud on mikrofon, milles sisaldub kondensaator. Sel juhul on kondensaatori üheks plaadiks õhuke metallkile, mis hakkab helilainete mõjul võnkuma. Võnkumisel muutub plaatide vahekaugus ja ka kondensaatori mahtuvus. Konstantsel pingel kaasneb mahtuvuse muutumisega laengu muutus. Järelikult peab vooluallikat ja kondensaatorit sisaldavas ahelas tekkima elektrivool
C= 800pF U= 300V C=Q/U---------/ Q=C*V Q`=810`-4 * F 3*10*2 V = 0,24C C = E``0 E S/ d 6)Õhkdielktikuga plaatkondensaator on laetud pingeni 24V tema kummagi plaadi pindal on 80cm2 ja plaatide vaheline kaugus on 4mm kui suur on kondeaatori mahtuvus U=24V S= 80Cm" d= 4mm E=1,0 E0= 8,85*10`-12F/M C=E`0 * E *S/ d C = 8,85*10`-12 F/M * 1*8*10`-3 m`` /// 4*10´-3 = 425F = 0,425 nF Kondensaatorite kasutamise näited Kondensaatorieid kasutatakse raadio või telesaatejaamade elektromagnetlainele hulgast välja valide jsut need mis kaannavad meile kuvit pakkuvat programmi Mikrofonis, klaviatuurides Kondensaatorite põhiliigid nende lühiiseloomustus. Paberkondensaator katteks on metallfooliumi lehed ning dielektrikuks parafiinis immutatud paber . Fooliumi ja paberiribad on tihedasti kokku rullitud mistõttu paberkondensaatoril on reeglina silidnriline kuju. Elektrolüütkondensaator väike vahekatete kaugus üheks katteks metallfoolium deelektrikuks aga
annaabi.ee 
