(Oja, 2011.) 10. KAS SAAME ÖELDA, ET TV MÕJU ON AINULT HALB? Televisiooni potentsiaalse hariva mõju üle on arutletud palju. Väidetavalt ei saa televisioon põhimõtteliselt õpetada, kuna telerivaatamine on meelelahutuslik tegevus. Vaataja on passiivne, erinevalt õppimiseks tarvilikust aktiivsest hoiakut. Infovoo üle puudub kontroll ning tagasiside. Levinud on ka arusaam, et kirjalik õppimine on tulemuslikum kui suuline. Siiski leiti, et telesaadetel võib olla ka arendav mõjul. Näitena tuuakse kuidas lapsed õppisid telerivaatamise käigus võõrkeelseid sõnu (Kruuse, 2011). Samuti on hariva sisuga lastesaate Sesame Street võrdlev uuring näidanud, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem, olid koolitulemustes edukamad. Türgis läbi viidud uuringust ilmnes, et õpetliku sisuga lastesaated võivad teatud määral täita koguni eelkooli kohta. Vaatlus viidi läbi emade ning nende sügisel esimesse klassi minevate laste peal
kaameratel ), täheühendeid (kaubamärk nr 30934 BMW sõidukitel), numbreid (kaubamärk nr 23 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 24 Kaubamärgimäärus. RTL,02.07.2004,89,1407 25 Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights TRIPS, RT II 1999,22,123 26 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 20 30823 2 telesaadetel), eesnimesid (kaubamärk nr 31327 Kalev kasutamiseks maiustustel), täisnimesid (kaubamärk nr 35053 Erki Nool mitmesugustel kaupadel ja teenustel), nimesid koos tiitliga (kaubamärk nr 33477 Baron Wrangell kasutamiseks näiteks nahktoodetel), tähtede ja numbrite kombinatsioone (kaubamärk nr 33951 Kanal 2 kasutamiseks teleprogrammidel), nende kombinatsioone kirjavahemärkidega (kaubamärk nr 38012 Ti:ger kasutamiseks haridussaadetel)
annaabi.ee 
