Õigusfilosoofias ja poliitilises filosoofias määratletakse pöördemomendina siiski 1971. aastat, mil John Rawls avaldas oma "Õigluse teooria" (A Theory of Justice) esitades süsteemse õiglusteooria. Nimelt võib tema arvates õigluse jälile jõuda küsides, millised printsiibid valiksid sotsiaalse elu juhtimiseks inimesed täieliku erapooletuse tingimustes. J. Rawls seadis omale eesmärgiks luua süsteemne alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele, mis allutavad "õige" (right) mõiste "hea" (good) mõistele, kusjuures viimane võrdsustatakse "hea tagajärje põhjusega" (the cause of a good result). Seega utilitaristlikust vaatenurgast on mingi tegu õige, kui see aitab kaasa "hea" (nt õnne) suurendamisele. Rawlsi arvates muudab aga selline käsitlus adekvaatse õigluse teooria võimatuks. 3. Õigus ja õiglus Vabadus, õigus ja õiglus – need on alusprintsiibid. Meil on õigus vabadusele, see on kõige karmim asi
seadusandluse põhimõtteks.“ (I.Kant) erapooletu menetluse põhimõtted Igaühele tema teenete järgi, Igaühele tema vajaduste järgi, igaühele tema sotsiaalse rolli järgi, igaühele tema eelduste järgi Neoliberaalsed ideed õiguses ja eetikas John Rawls 1921 – 2002 Sõnastab sotsiaal-liberalismi põhimõtted Seab eesmärgiks luua alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele. Teleoloogilised teooriad eiravad inimese puutumatust, mida ka kogu ühiskonna heaolu ei saa üles kaaluda. Riigi ülesandeks ei saa olla ühiskonna kui terviku maksimaalne kasu. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga Ühiskonna põhiprintsiibid, et olla õiglane Ühiskonna põhistruktuur jaotab fundamentaalseid õigusi ja kohustusi - primaarseid sotsiaalsed hüvesid: vabadused võimalused
annaabi.ee 
