terviklikku indiviidi, kellel on kindel elustiil, mis avaldub tema suhtes keskkonnaga. Seetõttu tuleks terminit ,,individuaalne" mõista kui ,,jagamatut". Sellega erines Adleri holistlik käsitlus Freudi reduktsionistlikust teooriast. Freudist erinevalt seletas Adler ka isiksust. Freudi seletus põhineb determinismil, tema arvates määravad lapsepõlves kogetud traumad suuresti inimese hilisema elukäigu. Adleri järgi tuleks aga isiksust seletada teleoloogiliselt, lähtudes teadvuses loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene osalisi (suhtelisi) tõdesid, kasutades neid kui kasulikke konstrukte või fiktsioone, kuna lõplik, absoluutne tõde jääb alati kättesaamatuks. Adleri järgi võimaldavad niisugused konstruktid inimesel elada oma igapäevast elu: ta käitub, nagu teaks, missugune on maailm tulevikus.
isik) ja avalikõigus (isik vs. riik) 23. Mis on õigusakt? Õigusakt on kirjalik dokument, mis vastab teatud nõuetele ja on pädeva riigiorgani poolt kehtestatud 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? Õigusseadusest tulenevad 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? Üldaktid - seadus ja üksikaktid- konkreetsed isikud või grupid (eriseadused), nt. presidendiseadus 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? (6 tk.) Ajalooline, teleoloogiliselt, süstemaatiline, grammatiline, sõnaline, kitsendav või laiendav 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? Kodif.-tulemuseks uus õigusakt, nt liiklusseadus+liiklusrikkumised=uus seadus Ink- ametlik, nt riigiteataja (pädev riigiorgan) või mitteametilik, nt üksikisikud või asutused (nendele ei saa viidata). On õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine trükisteks. Kod. puhul ei muudeta ega täiendata. 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.)
alguspunkt 1985 Ühtse Euroopa Akt: jõuda viimaks ühisturuni & enamushääletuse sissetoomine ÜEA sõnastus oli tagasihoidlik, ometi toimus oluline muutus: Komisjon muutus taas aktiivseks & otsustusprotsess muutus kiiremaks kuidas seletada seda arengut? · vajadus tõhusama otsustusprotseduuri järele (uued liikmed, uus poliitiline kultuur) · enamushääletusele lisati erandiklausel, mis pehmendas selle tähendust... ... ometi, enamushääletuse klauslit hakati tõlgendama teleoloogiliselt => enamushääletus ei jäänud kitsendusklausliks, vaid kujunes peamiseks instrumendiks => konsensus jäi sisuliselt erandiks seda enam, et enamushääletusele omakorda lisatud erandiklausel lubas üksnes suuremat kaitstust... -> kuigi faktiliselt võeti otsuseid vastu konsensuslikult, siis selle taustal oli nüüd 'oht' enamushääletuseks Luksemburgi vetot kasutatakse harva
eluvaldkonda ebapiisvalt, ehkki peaks reguleerima täielikult: a) Ilmne lünk – kohe tuvastatav, ilma tõlgendamiseta, reeglit ei ole, kuigi peaks olema; b) Varjatud lünk – ilmneb peale tõlgendusvõtete kasutamist, seadusandja pole reeglit kehtestades arvesatud kõigi antud seadusega reglueeritavate suhete eripäradega, lünk seisneb mingi piirangu või erandi puudumises. Selliste lünkade täitmine toimub teleoloogiliselt.; c) Ehtne lünk – kui selgub, et regulatsioon on tõesti puudulik, kui ilmneb mingi situatsioon, mis peaks olema reguleeritud, kuid ta seda tegelikult ei ole; d) Näiline – võimaldab väärarusaama normist, kuid hoolikal tõlgendamisel selgub, et siiski pole lünka, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisuga siduda; e) Primaarne – lünk õigusakti vastuvõtmisest alates;
Tema arvates ei saa kohus parandada seadusandja möödalaskmisi. Kohus ei saa parandada seaudsandja vigu. Otsib normi ja paigutab selle alusel elu, 20% Eesti kohtunikke on formalistid. Püüab peituda elu komplekssuse eest (mitmete erinevate faktorite koosmõju). Realistlik kohtunik soovib, et tema lahend oleks mõistlik ja loogiline (kooskõlas talupojamõistusega) ning nomi (aga ka lepinguid jms) tõlgendab ta pigem 30 teleoloogiliselt. Ta väldib juriidilist zargooni ja soovib, et otsus oleks loetav ka mittejuristi poolt. Ta pöörab suurt tähelepanu, millist tagajärge tema lahend reaalsuses omab. Vaatab mis elus toimub ja otsib selle alusel normi. Puudus oht juriidiliseks reguleerimiseks ehk kohtunik hakkab korraldama ise seadust. Näide X kaebas kohtualuse kohtusse et saaks korteri, seega ei saa kohus seda enam konfiskeerida (ntks pankrotimenetluses) *Formalismi iseloomustab kategoriaalse konstruktsiooni ülekaal
alguspunkt 1985 Ühtse Euroopa Akt: jõuda viimaks ühisturuni & enamushääletuse sissetoomine ÜEA sõnastus oli tagasihoidlik, ometi toimus oluline muutus: Komisjon muutus taas aktiivseks & otsustusprotsess muutus kiiremaks kuidas seletada seda arengut? · vajadus tõhusama otsustusprotseduuri järele (uued liikmed, uus poliitiline kultuur) · enamushääletusele lisati erandiklausel, mis pehmendas selle tähendust... ... ometi, enamushääletuse klauslit hakati tõlgendama teleoloogiliselt => enamushääletus ei jäänud kitsendusklausliks, vaid kujunes peamiseks instrumendiks => konsensus jäi sisuliselt erandiks seda enam, et enamushääletusele omakorda lisatud erandiklausel lubas üksnes suuremat kaitstust... -> kuigi faktiliselt võeti otsuseid vastu konsensuslikult, siis selle taustal oli nüüd 'oht' enamushääletuseks Luksemburgi vetot kasutatakse harva
ning põhiõiguste kaitse aspektist. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab ka teiste seaduste regulatsioonide arvestamist ja kasutamist. Teisi on vaja, kuna grammatilisest tõlgendamisest ainuüksi ei piisa. Ajalooline tõlgendamine ENSV tsiviilkoodeksi tõlgendamine (ei räägita juriidilisest isikust veel, kuidas eristatakse organisatsiooni inimestest). Süstemaatiline tõlgendamine - täielik teovõime on 18. aastaseks saanud inimesel. Teleoloogiliselt ei saa olla juriidilise isiku suhtes, süstemaatiliselt kehtib see aga füüsiliste isikute suhtes. Kaks normi on vastuolus - siis tuleb otsustada, kumb on üldnorm (üldisem) ning kumb on erinorm (täpsem). Sõltumata, millises seaduses see on. Kui on täpsema valdkonna säte, kohaldatakse seda. Kas tõlgendamine peab olema selles järjekorras? Järjekorda ei ole vaja, vastavalt vajadusele. TsÜS üldosa tõlgendamisel tuleb kasutada tõlgendamisviisi vastavalt vajadusele. § 4
(Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav = lamarkism geneetikas. Nö pärilikku informatsiooni kannaks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis ning liiguks sealt omakorda gameetidesse. Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarcki õpetus lisas hoogu hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Olulisim evolutsionist ka tulevasi arenguid meditsiinis ja tervishoius vaadates oli Charles Darwin (1809-1882)! Darwini peateos Liikide teke (1859) käsitleb nii arengut kui valikut, paneb senise teadmise kokku, leiab, et igal olevusel kaks põhiomadust (millel areng põhineb) muutlikkus ja pärilikkus
) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav (vastavat infi kandnuks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis). Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarck jõuab konkreetselt ka nn arenemispuu juurde. Lamarcki õpetus andis hoogu juurde hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Johann Wolfgang v. Goethe (1749-1832) toetas uurimusi evolutsiooniteeoria tekke suunas. Leidis, et maakera ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide vt Cuvier), pani tähele eri organite ja eri organismide vahel organite ühtsust ning
Väärtused pole mitte kokkuleppe ega konteksti küsimus, vaid on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Mis iganes on täiuslik, omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused. Riik, Polüteia Hea inimene, hea elu ja hea riik, mis need on ja kuidas neid saada? Hea on kusagil objektiivselt olemas, hea on objektiivne reaalsus ning seda tuleb realiseerida mitte sellepärast, et inimesed seda tahavad, vaid sellepärast, et see on hea. Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi
tähenduses. Loomutäius. Ei tähenda niivõrd moraali ja kombelisust!!!. Sõduri arete tähendab mehisust/vaprust, silma arete head nägemist. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused. Kuningas-filosoofia valitsemine Hea inimene, hea elu ja hea riik, mis need on ja kuidas neid saada? Hea on kusagil objektiivselt olemas, hea on objektiivne reaalsus ning seda tuleb realiseerida mitte sellepärast, et inimesed seda tahavad, vaid sellepärast, et see on hea. Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi
annaabi.ee 
