Spinoza -17.saj loodusseadustele alluvad nii inimese mõtetd kui kehaline substants. T.Hobbes'i ideed olid samasuunalised-mõtlemine on kehaline protsess. Spinoza põhigevus puudutas inimese tahte probleemi. Tahe on see, mis teeb inimese eriliseks, aga Spin eitas tahtevabdust. Inimesed on soovidest teadlikud, aga ei tea nende soovide põhjusest midagi. Kogu maailm on allutatud põhjuslikkele seostele, aga inimesed ei saa aru, kuidas see toimib. Spinoza on vastu teleoloogilisele hoiakule, mis ütleb, et maailmal on kõrgem eesmärk. Ta arvab, et on olemas pidev põhjus-tagajärg seoste ahel, kui inimene seda mõistab, siis ta saab vabaks. Spin: inimene allub masinlikule printsiibile põhjus-tagajärg. Küberneetika inimene ja tema eksistentsi teatud tingimusesd. Loome sünteesime õiged tingimused, oleme võimelised produtseerima ka õigeid kogemusi. Teatud tingimustel luua teatud kogemusi. Inimese programmeerimine
õige ka siis, kui see põhjustab valu või vaid hea tahe. kannatust. Valetamine on alati vale. Deontoloogiline eetika vastandub Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi teleoloogilisele eetikale, mille järgi on kohustuslikud, nad kehtivad moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo universaalselt. 3 4 tagajärg.
Ignoreerib moraalseid intuitsioone. Pole ka selge, kust tuleb normatiivne jõud miks peaksime maksimeerima üldist kasu? Deontoloogiline eetika. Immanuel Kanti moraaliteooria Deon kr. kohustus Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.Vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo kriteerium saab olla vaid tagajärg. Selle järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalelt. Kategooriline imperatiiv · See on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (maksiimideks).
· Heaolu utilitarism peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad · Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi KOHUSE-EETIKA Kohuse-eetika e deontoloogiline eetika: · omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. · Tõerääkimine on õige ka siis, kui see põhjustab valu v kannatust. Valetamine on alati vale. · Vastandub teleoloogilisele e tagajärje eetikale · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest ajendatuna · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia jaguneb: · Teodeontoloogia e partikularism: o Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. St ei ole võimalik kehtestada reegleid
inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ? ·Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. ·Deontoloogilise eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. ·Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo headuse/õigsuse kriteerium saab olla vaid teo tagajärg. Eripära : need väärtused, millest moraalne kvaliteet sõltub on absoluutsed väärtused. Ei ole kontekstist sõltuv. ·Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. ·Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. ·Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt.
Pürgides nõnda millegi muu poole, leiavad nad möödaminnes õnne..." 6. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (deon kreeka k "kohustus") · Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. · Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. · Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mille järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kohuse-eetika järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia vormid · Teodeontoloogia ehk partikularism: intuitsionism detsisionism
annaabi.ee 
