TELEOLOOGILISED EETIKATEOORIAD ,,Teleos" siht, eesmärk. Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. ,,Eesmärk pühitseb abinõud." (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada 7 parameetrit. Arvas, et kannatust on ka võimalik numbrites väljend...
Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism. Ladina keeles kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele
kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad 4. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Vastutus riigikohtu lahendites. kes on rikkunud, kes on süüdi, kes heastab. Erinevused ilmnevad kõige
A. Ottokari alluvad Tavakodanikud (trahvi saanud isikud) 3. SELGITADA VÄLJA EETILISED PROBLEEMID Alvar Ottokar kasutas ebaseaduslikult taatlemata kiirusemõõtjat, millega murdis kokkulepet ja vedades alt rahvast ning seades ohtu politsei maine. 4. JUHTUMI JURIIDILINE ANALÜÜS Ebaeetiline ja ebaseaduslik. Otsus kasutada edasi taatlemata kiirusemõõtjat ja trahvida isikuid selle masinaga on ebaseaduslik ja vastuolus politsei ja piirivalve seadusega. 5. PÕHJALIK EETILINE ANALÜÜS TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Tegemist on mingil määral egoismiga, kuna politseijuhid jätsid karistamata viis süüdlast, kui neile tehti ettepanek, et ära hoida skandaal ja info lekkimine meediasse. Siiski valiti halvim viis ja ei karistatud mitte kedagi, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ja asi pandi lukku. Utilitarismi viitab probleem, et tegu toob politseile kaasa suuri kahjusid. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist
osapooled/huvilised, ühiskond ja keskkond. Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab 5 vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Tagajärje-eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on nende
Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK's = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: · Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega
siis on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise teel jõuda õigusnormi mõtteni. Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 tõlgendamiskriteeriumi: 1. Esimene on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga. Need on faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei saa, kuid mida ta õiguslikul reguleerimisel hoolikalt silmas peab pidama. 2. Teised on õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast. Objektiiv-teleoloogilised on need kriteeriumid sellepärast, et nad on küll olemas, kuid mitte alati ei ole seadusandja neist teadlik. Tõlgendamise asjakohasus tähendab seda, et peetakse silmas kogu tõlgendatava normi alla kuuluat reguleerimise eset. See on sageli ulatuslik ja keerulise struktuuriga.Tõlgendaja puutub sellega kokku kui üldnorm on mõeldud mingi mahuka eluvaldkonna reguleerimiseks. NT.teadus, ajakirjandus, metsandus jne.
üleilmne seadus." * Peab igal tingumusel kehtima. ,,Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks." * Vaba tahe eristab loomi inimestest. * Inimese väärtus, väärikus, on väärtus iseenesest. *Augino Thomas skolastik, samal arusaamal. ,,Inimesel on mõistusepärane toimimine, ainult neil saab olla moraal." I. Kant. ,,Kuni on inimesed, seni on moraal." * Tagajärg. * Määrab, kas õige või väär. * Teleoloogilised eetikateooriad uurivad eesmärki, tagajärge. * Tuntuim utilitalism. Rajajaks J. Benthaus, edasiviija J. S. Mill. * Põhieesmärgiks muuta maailma paremaks kohaks. Moraalsus on saada häid tagajärgi sõltumata kavatsustest. * Hea on eelkõige teha seda, mis toob kige rohkem kasu (hüve) võimalikult suurele inimhulgale. * Esikohal ühsikonna heaolu, ena oma teisejärguline. * Mõtles välja karistussüsteemi alusel. * Inimese tegutsemise põhjus on mõnu, nauding.
aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Eetika printsiibid ja kategooriad Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud
soovitud muutuse saavutamiseks rakendada. Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Terviklik kvaliteedijuhtimine (ingl. k. T.Q.M) lähenemine ärijuhtimisele, mis seob strateegilise planeerimise ning
Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu moraalselt hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (kõigi nende kasu, keda tegu puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism ütleb, et igaüks peaks alati järgima omaenda huve. Vooruseetika ütleb, et on oluline mitte ainult teha õiget asja, vaid ka omada hea olemiseks ja õigesti toimimiseks tarvilikke kalduvusi, motivatsioone ja emotsioone
loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema? Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised • voorusteooria I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust
Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1
objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Teleoloogilised teooriad: Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Näit
eesmärki seletavate normide mahus. 2. Tõlgendusargumendid: mõiste, tänapäeva tõlgendusargumentide kataloogid A.Aarnio ning R.Alexy järgi. 2.1. A.Aarnio: lingvistilised (semantilised ja süntaktilised (grammatilised)), loogilised, juriidilised (seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tava, seaduseandja eesmärk, kohtotsused, võrdleva õiguse (komparatiivsed), õigusajaloolised ja õigusteaduse) ning teleoloogilised (reaalsed) argumendid, väärtused ja hinnangud argumentidena, analoogia ja e contrario argumendid. Juriidilistest argumentidest: õigusallikad ja nende prima facie kohustuslikkus, prima facie kohustuslikkuse hindamine. Õiguse allikate iseloomustus. 11 12 Tõlgendusargumendid: semantilised argumendid (lingvistiline) - kasutatud
Kuid Riigikohtu otsustel eriline kaal. Eristada pretsedentjuhtumeid ja pretsedent-otsuseid. Eestis ei ole pretsedendiõigust! Aarnio hoiatab nn kaasuspositivismi eest (selle tähendus võib olla laiemgi – näiteks autoriõiguses). RK otsuste suhtes on tugev faktiline siduvus, tühistamise võimalus. Lubatud õigusallikad: Süstemaatika (struktuurne ja sisuline) Võrdlev õigus(teadus) Õiguse ajalugu Õigusteadus Teleoloogilised otsustused (eesmärgid, prognoosid, soovid, huvid) Väärtused ja hinnangud. Tugevdavad õiguslikku argumentatsiooni, kuid ei asenda kohustuslikke allikaid. Nendega mittearvestamine ei tingi kohtuniku vastutust, kuid jätab võimaluse otsuse tühistamiseks kõrgema astme kohtus. 55. Nimetage õiguse tõlgendamise F. C. von Savigny nn klassikalised kaanonid ja kirjeldage lühidalt tõlgendusargumentide tüüpe Robert Alexy järgi? Klassikalised kaanonid (F. C
füüsilistele kehadele ka neli elementi. Seepärast on tema esmaseks ülesandeks analüüsida ja seletada liikumine nähtust . Aristoteles analüüsib liikumist jägmiselt: · On olemas midagi püsivat, mis jääb kogu liikumise protsessi jooksul samaks: aine ehk mateeria (hyle); · Lisaks sellele on kaks vormimääratlust, millest üks puudutab protsessi algust ja teine lõppu. Kuivõrd Aristoteles uskus, et kõik muutused on teleoloogilised (sihipärased), siis on algseisundiks ilmaolek (veel- mitte), lõppmääratluse puudumine; lõppseisund seevastu märgib sihi saavutamist. Teisisõnu: liikumise algust iseloomustab võimalikkus ja võimelisus (dynamis, potentia) ning lõppu tegelikkus (energeia, actualitas) ja teostatus (entelecheia). Aristoteles toob näiteks lause ,,Inimene saab harituks". Täielikus sõnastuses saab siin näidata kõiki eelpool nimetatud elemente:
Ta ütles, et temas on see sõnum kehastunud. Ta peab ennast esimeseks immoralistiks- ei ole nn hea inimene ja kristliku moraali kandja (see poleks harmoonias dionüüsilise ellusuhtumisega). N leiab, et tõeliselt saab võimutahe teoks ainult üliinimeses (kes ta ise muidugi on). Teleoloogilised Teleo- siht, eesmärk eetikateooriad Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. Eesmärk pühitseb abinõu. Utilitarism Jeremy Taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist Benthon maksimaalsele arvule inimestele- hea on see, mis on hea võimalikult suurele inimhulgale.
arvukad deklaratsioonid ja koodeksid. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriad jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: 1.Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika. Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Teleoloogilised teooriad on nii eetiline egoism kasulik mulle) kui ka utilitarism (kasulik kõigile). 2.Deontoloogiline ehk kohuse-eetika (I.Kant). Selle teooria kohaselt on õigused vaid põhiline juhtnöör õige käitumise valikul, millest järeldub, et kohustused tulenevad õigustest. Kohustuste eetika abil on hõlbus lahendada mitmeid eetikaprobleeme. Tuleb vaid analüüsida, ega valitud lahendus ei riiva teiste osapoolte õigusi ja kas neid koheldakse ausalt. 3.Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika
2.ka neil, kel pole küll huve, kuid kelle hüvestamisest või kahjustamisest on siiski mõttekas rääkida. Elusorganismide objektiivsed eesmärgid: kasvamine, areng, elatise leidmine, levimine. 36. Selgita, mille poolest erinevad vajadused ja eelistused. Vajadus. Objektiivne hüve. Eelistus. Subjektiivne hüve. 37. Mille alusel otsustatakse Taylori järgi tegude moraalse õigsuse ja iseloomujoonte headuse üle? 38. Mida tähendab Taylori järgi väide, et elusolendid on teleoloogilised elu keskused? Neil on omaenda hüve. 39. Kellel või millel saab Taylori järgi olla seesmine väärtus (inherent worth?) Omaenda hüve omavaid entiteete nähakse nüüd seesmist väärtust omavatena. 40. Millised kriteeriumid määravad Aldo Leopoldi järgi teo õigsuse? “Asi on õige, kui see hoiab biootilise kogukonna terviklikkust, stabiilsust ja ilu. See on väär, kui tal on vastupidine toime.” 41
seadusandluse põhimõtteks.“ (I.Kant) erapooletu menetluse põhimõtted Igaühele tema teenete järgi, Igaühele tema vajaduste järgi, igaühele tema sotsiaalse rolli järgi, igaühele tema eelduste järgi Neoliberaalsed ideed õiguses ja eetikas John Rawls 1921 – 2002 Sõnastab sotsiaal-liberalismi põhimõtted Seab eesmärgiks luua alternatiiv utilitarismile ja teistele teleoloogilistele teooriatele. Teleoloogilised teooriad eiravad inimese puutumatust, mida ka kogu ühiskonna heaolu ei saa üles kaaluda. Riigi ülesandeks ei saa olla ühiskonna kui terviku maksimaalne kasu. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga Ühiskonna põhiprintsiibid, et olla õiglane Ühiskonna põhistruktuur jaotab fundamentaalseid õigusi ja kohustusi - primaarseid sotsiaalsed hüvesid: vabadused võimalused sissetulek ja rikkus
¤ Normivastuolud- kui õiguslikult sätestatud käitumine võib tunduda samaaegselt nii käsuna käituda vastaval viisil kui ka mittekäsuna käituda vastaval viisil. ¤ Hindamisvastuolud- nt seadusandja hindab tervise kahjustamist raskemaks deliktiks kui seda on asjade rikkumine (karistuse järgi) ja teisest küljest sätestab karistatava teona üksnes asjade rikkumise katse, mitte aga tervisekahjustamise katse. ¤ teleoloogilised vastuolud- nt kui seadusandja taotleb ühtede normidega teatud eesmärki, samal ajal teiste normidega loobub selle eesmärgi saavutamisest. Võib tekkida kui on üldregulatsioon, ja tuuakse sisse eriregulatsioonid, üldeesmärk võibki jääda saavutamata. ¤ printsiipide vastuolud. # väline süsteemsus- väljendub õigusnormide liigendatuses ehk normide grupeerimises seadustes. Üld- ja eriosa. 5) teatavakstegemine- enne ei oma mingisugust toimet. Ametlik ja mitteametlik
3) Loogilised argumendid need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm).
- *Utilitaristlik eetika: hea on kõik see, mis toob kaasa suurima üldise õnne(nauding, valutu); õiget tegu saab määrata uurides tegude võimalikke tagajärgi; tegu, mis toob kaasa kõige suurema üldise õnne, on õige ja moraalne. UTILITARISMI KRIITIKA: probleemid kalkuleerimisel; võib õigustada ebamoraalseid tegusid; kogemuste masin. - Teleoloogilised eetikad: läbiv tunnusjoon on, et teo moraalset väärtust hinnatakse tagajärgede põhjal (Näiteks valetamisel või tapmisel võivad olla mõnel puhul head tagajärjed ja seega võivad need teatavates olukordades ka lubatud olla.) - IMMANUEL KANTI KOHUSE-EETIKA: järele mõeldes avastab iga mõistuslik olend endas moraaliseaduse; kategooriline imperatiiv: “toimi
lihtsõnalise sõnastuse võimalikult ühtlast kohaldamist. Printsiibiargumendid, kogu õigussüsteemsi kehtivad teatud üldised pühimõtted. Seaduse sätteid tuleb tõlgendada selliselt, mis annavad nendele üldisele õigusprintsiipidele maksimaalse kehtivuse. Kuid samas tuleb arvestada nende printsiipide omavahelist tähtsust. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. Nii on võimalik välja selgitada seadusandja tahet. Teleoloogilised argumendid, seaduse eesmärk kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremele saavutamisele. Tuleb selgitada välja kõigepealt seaduse eesmärk kas subjektiivse või objektiivse teooria kaudu. Subjektiive teooria otsib seadusandja eesmärki, mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada. Vastandina subjektiivsele teooriale lähtub objektiivne teooria ideaalsest ratsionaalsest ja objektiivsest seadusandjast
seadust, mis on põhiseadusega üldjuhul samaväärse õigusjõuga (päris tipus asetsevad põhiseaduse I ja XV peatükk, mida saab muuta vaid rahvahääletusega), käsitletav teise konstitutsioonilise aktina. Kolmas konstitutsiooniline akt on põhiseaduse täiendamise seadus. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Klassikalisi tõlgendamise meetodeid on 4: 1) Lingvistlised 2) Süstemaatilised 3) Ajaloolised 4) Teleoloogilised Tänapäevased jagunevad esmalt kolmeks: lingvistilised, süstemaatilised ja teleoloogilised argumendid. Need sisaldavad omakorda alajaotusi. 1) Ligvistiline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele, nagu nad kirjas on. eristatakse sõnade tavalist ja tehnilist tähendust. a. Tavaline – viitab igaühe arusaamisele sõnade ja muude märkide tähendusest. Erialainimeste, eriti juristide abi siin ei vajata. Abiks
Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5. PS tõlgendamise viisid Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 6. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s. Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates
Kaks tõlgendamiskriteeriumit: · Reguleeritud eluvaldkonna struktuur. Peab tundma tegelikkust, mida ta korrastada tahab. · Väljaspool reguleerimist ennast,kuid sellega seotud õiguse printsiibid(tuleb tunda). Õiguse tõlgendamise tänapäevane kataloog, kus on koos mõlemad: literaalsed süstemaatilised teleoloogilised ajaloolised kohtupraktika eeskujuks sarnaste juhuste puhul rahvusvaheline ja Euroopa õigus õiguse printsiibid õigusele vastava otsuse võib langetada tuginedes õiguse printsiibile väärtused õigusteaduse saavutused õigusele vastavate otsustuste tegemisel tuleb lugeda töid, mida saab kasutada ÕIGUSLIK OTSUS
7. PS tõlgendamise viisid 3 Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 8. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s. Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes
peaksid kaitsma avalikke huve. Sümpaatseid võimalusi pakuvad need seadused ametnike endi jaoks). 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. Riik-rahvas-territoorium määratlus (alates liberaalsete rahvusriikide tekkimisest) rahuldab arenenud maid. See pole piisav määratlus, sest riigiõpetuse teaduslikud käsitlused on sageli olnud teleoloogilised (arutlused õiglasest ja ebaõiglasest riiklikust korraldusest), teaduslikud (riik kui õiguskord). 4. Riigi rahvas. Rahvas on riigi tunnuseks ja riigi rahvas on õiguslik mõiste. Riigi rahvast saab määratleda riigi kaudu, see tähendab riigi rahva määratlemist riigi territooriumi ja riigivõimu abil. Tuleb eristada riigi rahvast rahvusest, mis kujutab endast päritolult ühtset inimühendust. Riigi rahvas
puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm).
määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) – nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm).
määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm).
religioon. Pole sügavaid tõekspidamisi, küll aga nad nopivad religioonist välja teatud seisukohad, silma torkab see, et religioonist leitakse üles need kohas mis õigustavad võimu teiste seas. Adorno: religioon nende jaoks on vahend võimu teostamiseks. Sellele( neutraliseeritud rel.) vastandub isiklikult kogetud usk 8. Psühholoogilised arenguteooriate mudelid. Astmelised teooriad 1)sisu(nt kirjeldatud teooriad lapse füüsilise võimekuse kohta) 2)vanus Teleoloogilised teooriad (lähtuvad lõppeesmärgist) (nt Küpsus) Tsirkulaased(ringigakäivad, jõuab samasse kohta uuel tasemel, nt loed raamatut mitu korda ja mõistad igakord teisiti) Funktsioonipõhised (võetakse psühholoogiline fenomen ja kirjeldatakse kuidas kujuneb,areneb just see üks funktsioon) Usk mõiste Usk on inimese, enese ja elu mõistmise viis Joonis
3) Loogilised argumendid – need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumentide põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) – nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või –olukord
olemas kindlad faktid, millega konteksti võrrelda ◦ võrdlev õigus- auahne eesmärk on selgitada võõra süsteemi toimimist ◦ õigusajalugu- minevikku kuuluvad juriidilised normid/teod, praktiliselt hõlmamatu, annab võimaluse rääkida õiguse ajaloost kui juriidilisest argumendist ja selle kasutamisest õiguse rakendamisel ◦ õigusteadus- Mandri-Euroopa õiguskultuuris on olnud õigusteadus õiguse allikaks Teleoloogilised argumendid- seaduse sätetel on alati vahendi väärtus Väärtused Analooogia argumendid- universaalsuspõhimõte, püütakse ükikjuhtumilt üle minna üldisusele Tugevasti kohustuslik õigusallikas- kui seaduse lugeja jätab selle allika tähelepanekuta, toob see kaasa rakendaja jaoks negatiivsed tagajärjed ning väljendab rakendaja ebaprofessionaalsust. Nõrgalt kohustuslik õigusallikas- otseseid negatiivseid tagajärgi sellise allika kasutamata
Ainukene erand on adopteerimine. Arvestus Mis on eetika, eetika kolmmõõde, eetiline relativism, eetika teooriad, enda arvamuse kohta, ühe teooria selgitamine, üks olukord mida pidi mingi teooria põhjal selgitama/põhjendama, oma arvamuse peale 1) Deontoloogilised eetikad 1.1 Ühismoraal 1.2 Südametunnistuse eetika 1.3 Intuitsioon 1.4 Kohuse-eetika 1.4.1 Kategooriline imperatiiv 1.5 Loodusseadus 1.6 Looja seadus 2) Teleoloogilised eetikad 2.1 Utilitalism 2.2 Pragmatism 2.3 Eksistentsialism 2.3.1 Pietism 3) Vooruste eetika 3.1 Keskaegne vooruste eetika 4) Eetiline relativism 4.1 Kultuuriline relativism 4.1.1 Mitmekesisuse tees 4.1.2 Sõltuvuse tees 4.1.3 Etnotsentrism 4.2 Emotivism 4.3 Eetline egoism 4.3.1 Hedonism 4.3.2 Nartissism 4.3.3 Grupiegoism 4.4 Psühholoogiline relativism 4.4.1 Altruism
täpsem. Täpsuse annab õigusterminite kasutamine, mõistete kasutamine erialakeeles. See teebki iga erialakeele võrreldes üldkeelega täpsemaks. 2. Süstemaatilised (süstemaatilis-loogiline) tõlgendamine, mis põhineb arusaamal õiguskorrast kui süsteemist. Normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas või õiguse harus. Kui oleme selle normi leidnud, tuleb tuvastada selle normide edasised loogilised, funktsionaalsed seosed selles õiguskorras. 3. Teleoloogilised (objektiiv-teleoloogiline) tänepäeva seadusandja tahte tõlgendamine. Millised väärtused on olnud aluseks seadusandjal normi kirjapanekul. Milline on olnud seadusandja eesmärk ühte või teist regulatsiooni kirja pannes. Tänepäeva seadusandjale mõtte ja eesmärgi läbi normi teadasaamine. Normilooja kavatsus mängib siin väga suurt rolli. 4. Ajaloolised (subjektiiv-teleoloogiline) ajaloolise seadusandja kavatsuste, tahte teadasaamine. Orienteeritud ajalukku
Aristotelese järgi: käitumise ja tundmise 3. Nimetage normatiivse eetika liike (vähemalt 2). Teleoloogiline eetika, - teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on muster: Tendents käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates situatsioonides. Erinevalt Kantist, on kohaste emotsioonide kogemine heale elule juhtimisele kesksed. Moraalsed voorused moraalselt põhjendatud. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita, et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki Aristotelese järgi: Kuldse kesktee teooria äärmuslike käitumisviiside vahel (nt Vaprus on hulljulguse ja arguse vahepeal) NB! Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus
kahju (vähem head). Teleogooline eetikateooria: ·Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. ·Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. (teleoloogiline) ·Kui võrrelda kaht tegu, vaadatakse, millel on soodsam hüvebilanss. ·Teleoloogilist eetikat kutsutakse vahel ka konsekventsialistlikuks (ingl. k. consequence, tagajärg) eetikaks. ·Teleoloogilised teooriad on näiteks eetiline egoism ja utilitarism. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned ? näide utilitaristlikust lähenemisest. ·Utilitarism on teleoloogiline eetika. ·Utilitarism on printsiibieetika. ·Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu!" teooria, et õige tegu on see, mis maksimeerib kasu. Kasu määratletakse naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu
selle käsitluse raames võib vaadata ka arengulist järjestust - psühhoseksuaalsed või mingid muud E. Erikson - Taani päritolu Am. psühholoog kas on üks v mitu situatiivset põhjust, muutus on interaktsiooni vastasmõju tagajärg, mitte aga nende nähtuste seesmine omadus, muutust võime aga kirjeldada kui mingit seisundit ajateljel, me registreerime toimunud muutusi vaadeldes seda situatsiooni erinevatel ajahetkedel, oluliseks jooneks on see, et et need muutused pole teleoloogilised see on filosoofia üks gategooria, see väidab, et asjadel on mingi lõppseisund, mille poole püüelda, see lõppseisund mõnel juhul puudub , siis otsitakse põhjus tagajärg seos, otsitakse sel juhul üldiseid seaduspärasusi eeldatakse väljaspool oleva vaatleja olemasolu,ta kirjeldab asjade seisu Kolmas maailmavaade on organismiline maailmavaade holistlikke psühholoogiliste süsteemide uurimine, kus isiksuslike ja isklike ja kk-ke komponentide vahel on keerukad vastastikused seosed
kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed.Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15
siis on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise teel jõuda õigusnormi mõtteni. Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 tõlgendamiskriteeriumi: 1. Esimene on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga. Need on faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei saa, kuid mida ta õiguslikul reguleerimisel hoolikalt silmas peab pidama. 2. Teised on õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast. Objektiiv-teleoloogilised on need kriteeriumid sellepärast, et nad on küll olemas, kuid mitte alati ei ole seadusandja neist teadlik. Tõlgendamise asjakohasus tähendab seda, et peetakse silmas kogu tõlgendatava normi alla kuuluat reguleerimise eset. See on sageli ulatuslik ja keerulise struktuuriga.Tõlgendaja puutub sellega kokku kui üldnorm on mõeldud mingi mahuka eluvaldkonna reguleerimiseks. NT.teadus, ajakirjandus, metsandus jne.
või ütleb midagi faktilist ka tegevuse kohta? Normatiivne eetika teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Surmanuhtlus on halb, sest.... (erinevate normatiivsete teooriate vastused) *Normatiivse eetika keskne küsimus: Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, teo enese väärtus või tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: Teleoloogilised – telos – siht, eesmärk. Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria
Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4) Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Reegli-deontteooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moraalne on see tegu, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
- Kohtuotsused – kõikide astmete kohtute otsused. Kohtuotsus toob esile selle õigusnormi põhimõtte, mida juhtumis rakendatud on. - Võrdleva õiguse argumendid – eeldab, et võõras riigis on ühine seadusandlus ja samalaadne tõlgendamistraditsioon. Välismaa lahenditel võib olla vihje väärtus. - Õigusajaloo argumendid - Õigusteaduse argumendid – õigusteadus koosneb paljudest vaadetest, milledele tõlgendamisel ka tuginetakse 5. Teleoloogilised argumendid – pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6. Väärtused ja hinnanagud – moraalsed seisukohad 7. Analoogia- ja e contrario argumendid – samaseid juhtumeid peaks püüdma käsitleda samal viisil On veel ka teisi süsteem, nt R.Alexy oma. Tõlgendusstandardid:
Õiguslikult reguleerimiselt nõutakse ka asjakohasust. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamisega jõuda normi mõtteni. Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on kaks tõlgendamiskriteeriumi: 1. seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei saa, kuid peab silmas pidama; 2. õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast Need kaks kriteeriumi on objektiiv-teleoloogilised, sest nad on olemas, kuid seadusandja ei pruugi neist teadlik olla. Tõlgendamise asjakohasus peetakse silmas kogu tõlgendamise normi alla kuuluvat reguleerimise eset. Sageli on see ulatuslik ja keeruline, eriti kui reguleeritav valdkond on suur. Tegemist on ius commulativa põhimõtte realiseerimisega tõlgendamisel võrdsetele võrdselt (õiguse eesmärgist ja õigluse ideest tulenevalt), peab tuginema õiguskorra üldistele väärtustele. Teine
Kuidas seda piiri siis mõtleda? Lk 128. hakkab seletus pihta. Miks me läheme üle piiri? Põhiline on see, et kogemus ei ole lõpule viidud, aga mõistus soovib terviklikkuse rahuldamist. Antriopoloogiline lähenemine – vajame maailmapildi lõpule viimist ja see viib piirist välja. Mis on hing substanionaalselt? Seda ma ei teaks. Teadvustatud seiundis liiguvad ainult. Jääb tunnetusele teadmatuks, et mis on hing olemuselt. Psühholoogilised, kosmoloogilised ja teleoloogilised ideed. Viimane puudutas Jumala ideed. Olemuse mõiste, mida ei saa kinnitada ega ümber lükata. Teiseltpoolt on selleks intellektuaalne vajadus. Seda vajadust tuleb vaos hoida ja õigetes piirides hoida. Piir ja tõke. Erinevus? Üheltpoolt on oluline teada piiri; teiselpoolt onr aske rääkida piirist, sest me ei saa üle piiri astuda. Tunnetatavuse piir. Kuidas kirjeldame piiri? Et piiri tunnetada, siis selleks peab kirjeldama seda, mis on piiri taga – mingi kahe asja vahel
Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt halb (väär). Mida peab tegema? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest ...(erinevate normatiivsete teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: - Teleoloogilised: (kr telos - `siht', `eesmärk') ehk konsekventsialism (ld consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud.
rationale (mõistus). Meelelised võimed: 1)üldine meel - haarab asjade erinevusi; 2)kujutlusvõime - säilitab meelelisi üksikpilte; 3)meeleline otsustusvõime - seotud konkreetse situatsiooniga; 4)aktiivne mälu. Mõistus jaguneb võimalikuks ja aktiivseks intellektiks. Hea on see, mille poole igaüks oma olemusega püüdleb. Inimese kõrgeimaks eesmärgiks on õnn, mille ta saavutab hinge mõistuspärase tegevuse kaudu. Voorused: 1)teleoloogilised kardinaalvoorused - saavutatavad vaid jumaliku armu läbi (usk, armastus, lootus); 2)loomulikud kardinaalvoorused. Voorused määravad ära inimese sisemise hoiaku. Kõrgeim seaduseandja on Jumal, kuna tema on andnud korra kogu maailmale. Igavene jumalik tarkus (lex aeterna) juhib kõike. Inimese mõistuse osalemisel sünnib igavesest tarkusest loodusseadus (lex naturalis). Inimlik seadus (lex humana), mis väljendub riiklikus korras, peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima üldist heaolu
annaabi.ee 
