Kui aga sama pilti salvestada, tuleb otsene kaartidevaheline andmejada peatada, juhtides andmed ka läbi protsessori, mis siis omakorda suunab need kõvakettale. Kui olete proovinud videot salvestada TV-kaardiga vanemas arvutis nagu P133, siis teate, et kaadrite kadu tekib praktiliselt hetkega, sest vanem protsessor/mälu/kõvaketas ei suuda nii kiiresti kaasa töötada. Õnneks on probleem tasapisi ise lahenenud, sest praegused protsessorid on jõudluselt ju kordi paremad. Tänapäeval on telekaartidel loomulikult mitu sisendit, tavali- selt näiteks koaksiaalsisend, Composite, S-video ning FM raadio. Seega saab kaardile järele ühendada praktiliselt kõiki seadmeid, alates vanast toa-antennist kuni PlayStation 2 või muude mängukonsoolideni: modernse TV-kaardi seisukohast pole olu-line, kas standardne signaal saabub telekaablist või kusagilt mujalt. Kuigi need ei ole professionaalsed videosalvestamise vahendid, soodustatakse ja toetatakse seda tootjate poolt siiski, enamik paneb kaasa
kaartidevaheline andmejada peatada, juhtides andmed ka läbi protsessori, mis siis omakorda suunab need kõvakettale. Kui olete proovinud videot salvestada TV kaardiga vanemas arvutis nagu P133, siis teate, et kaadrite kadu tekib praktiliselt hetkega, sest vanem protsessor/mälu/kõvaketas ei suuda nii kiiresti kaasa töötada. Õnneks on probleem tasapisi ise lahenenud, sest praegused protsessorid on jõudluselt ju kordi paremad. Tänapäeval on telekaartidel loomulikult mitu sisendit, tavali selt näiteks koaksiaalsisend, Composite, Svideo ning FM raadio. Seega saab kaardile järele ühendada praktiliselt kõiki seadmeid, alates vanast toaantennist kuni PlayStation 2 või muude mängukonsoolideni: modernse TVkaardi seisukohast pole oluline, kas standardne signaal saabub telekaablist või kusagilt mujalt. Kuigi need ei ole professionaalsed videosalvestamise vahendid, soodustatakse ja
annaabi.ee 
