A. Tšehhov "Magada tahaks"
taevast ja kisendavad nagu laps. Siis aga puhub tuul, pilved kaovad ja Varka
neb avarat, pdela poriga kaetud maanteed: mda maanteed venivad voorid,
longivad inimesed, kompsud seljas, liiguvad edasi- tagasi mingisugused varjud;
ja mlemal pool maanteed paistavad lbi klma karmi udu metsad. kki langevad
kompsude ning varjudega inimesed pdelasse porri maha. "Miks nii?" ksib
Varka. "Magada, magada!" vastatakse talle. Ja nad uinuvad raskesti magama,
magavad magusasti, aga telegraafitraatidel istuvad varased, need karjuvad nagu
laps ja pavad neid ratada.
"iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." miseb Varka ja neb end juba
pimedas umbse huga tares.
Prandal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei ne teda, aga
kuuleb, kuidas ta veerleb valu prast mda prandat ja oigab. Talle on, nagu
ta tleb, song kallale psenud. Valu on nii kange, et ta ei saa htegi sna
lausuda, tmbab ainult hku endasse ning lgistab hambaid:
"Bu- bu- bu- bu..."
annaabi.ee 
