Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul. Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz (kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust
muutus tagasiside suurus VV ümberhäälestamisel teisele sagedusele. 5 Raadiovastuvõtjad Selline kahe nupu keeramise vajadus muudab käsitsemise ebamugavaks. Põhimõte annab rahuldavaid tulemusi sageduseni kuni 7MHz. Kõrgematel sagedustel on tulemused ebapiisavad. Kui reguleerida TS üle genereerimisläve, on võimalik ka moduleerimata telegraafisignaalide vastuvõtt. Selleks häälestatakse VV veidi kõrvale vastuvõetavast kandevsagedusest, mistõttu tekib VV-s genereeritav sagedus, kui häälestasime VV signaalist veidi kõrgemale või genereeritav sagedus – vastuvõetav sagedus. 4. SuperregeneratiivVV KT – elektronvõti JS - juhtskeem
annaabi.ee 
